uus aadress: kodutriibik.wordpress.com

Saturday, April 30, 2005

My Death

Ekspress kirjutas eks-KLF Bill Drummondist ja tema netiküljest, kuhu saab jätta juhtnööre oma matusteks. Väike näide: I wanna be thrown into a Scotch barrel and served to my friends in the funeral-party. Of course they can't know that till they're all drunk with me.
Bill ise näeb täpselt välja nagu matusekorraldajast (ja juba surnud) papa seriaalis "Mulla all".

Lillepoes

Et ma Minski poe lilleletti mikski ei pea (no Helju Vals õpetas mulle, et mitte "millekski", vaid "mikski". Ikka tundub imelik), siis käisime nimepäevalaps Mirriga elukohajärgses lillepoes Pelgulinna sünnitusmaja kõrval. Iga kord, kui sinna lähen, seisab leti taga müüja ja vohmib süüa. (See kõlas nagu mingi trikikas etteütluslause!) No seisku, pagan, siis oma nelkide või liiliate taha. Aga ei, tema seisab otse lilledevahelises tühikus ja vohmib taldrikult rosoljet viineritega. Ma saan aru küll, et ta on väikest kasvu ja ema ütles talle, et kui sa korralikult ei söö, siis sa ei kasva. Aga mingi elementaarne kutseviisakus peaks inimesel olema. Temal on poogen.
Teisalt - samasuguse osavõtmatusega suhtus ta meisse õnneks ka mullu suvel, kui mina matusekimpu tellisin ja Mirr mööda vahekäiku ringi traavides kaks lillepotti katki tegi. Raha pidime maksma vaid ühe eest. Kobisime minema, saba jalge vahel. Ja sellepärast ei hakkanud ma ka täna märkust tegema.
Ega ma polegi mingi märkuste tegija. Hoian kõik endale, hoian kõik endale. Ja pärast mängin mõttes läbi stsenaariume, et kuidas ma ikka öelnud oleks ja. Aga üht asja kahetsen ma kibedalt. Tulime kunagi Mirriga bussi pealt maha, mina viimase vindi peal rase. Läksin ees ja Mirr tuli trepist järele. Koperdas veidi, aga ei midagi hullu. No ma ei saanud teda sülle võtta. Ja siis üks vene vanamoor õiendas midagi. Ja raisk, kuidas ma oleks tahtnud talle jalaga tagumikku virutada. Seda kahetsengi. See oleks ikka võimas vaatepilt olnud - raevunud rase annab Nisu peatuses vene vanamoorile jalaga persse.
Jalg hakkas sügelema kohe.

Friday, April 29, 2005

Pekk söödud, karv läigib

No nii. Triibik kammis saba ära, võttis naftaliinist pidukasuka, sidus lehvi kaela ja käis peenel pidusöögil Pegasuses. Esmalt valik itaaliapäraseid eelroogi: antipasto - marineeritud artishokid, marineeritud baklazhaan, lardo, röstitud paprika, prosciutto, parmesani juust, Toskaana oliivid, grissinid. Buffalo mozzarella ja tomati salat värske basiilikuga. Tomati ja aragula salat parmesani laastudega. Caesari salat.
Sülg juba tilgub, jah? Nagu kahtlustasin, oligi lardo pekk - hästi õhuke, soolane ja piprane ja väga hea. Mina olin see katsejänes, kes sõi ja rääkis teistele, mis maitse on. Enamik siiski ei julenud võtta. Häh. Artishokid muidugi taevalikud ja kõik muu kah. Caesari kohta kobiseti, et anshoovis rikkus kõik ära. Double häh. Põhiroaks valisin gnocchi pesto, köögiviljade ja värske basiilikuga. Tahtsin lihtsalt ära proovida, et mis need on. No kartuliklimbid jah. Mõnusad nätsked. Kaste oli jumalik. Ja Miina lasi mul olla isegi magustoiduni. Kolme - sidruni semifreddo, pannacotta ja cannoli - seast valisin ikka kõige rammusama. Cannoli. Need olid kaks lehttaignasarnasest taignast krõbedat toru, mis olid täidetud toorjuustu-shokolaadikreemiga.
Siis kargasin taksosse ja tulin koju. See oli mu esimene õhtune väljaskäik detsembri keskpaigast saadik.
Mirr on kutsutud pühapäeval McDonald'sisse Jenniferi sünnipäevale. Käisin Tiimaris ja ostsin kingiks hõbedase plastmassist printsessikrooni ja samasuguse võlukepikese. Algul võtsin ainult ühe võltskiviga krooni, et maitsekam ehk või nii. Ja siis mõtlesin, et mis kuradi maitsekam, ja tuhnisin välja ikka sellise, kus oli kive kamaluga ja igat värvi. Ise oleks viiesena küll pöördesse läinud.
Mirr muidugi pistis kodus kobisema, et temal on kah sellist krooni ja keppi vaja. Endal on tal KAKS krooni. Ja selle tegi ta ka teatavaks, et tema endale näomaalingut teha ei lase, kui midagi sellist peaks pühapäeval toimuma. Meenutagem jõuluõhtut, kus ta jõuluvanalt tellitud näovärvidega meist kõigist peletised tegi.

Thursday, April 28, 2005

Sahvrist tagasi

Ökosahver asub mu kodust kena väikese jalutuskäigu kaugusel. Tee peale jääb ka üks tore kaltsukas, nii et. Sahvri poes pole ma enne käinud, olen vaid paar korda 180kroonist toidukasti tellinud. Nüüd tassisin oma kartulid-porgandid-võilillelehed (sic!) ise oma käe otsas ära. Ja ega see rahakotile kasu ei toonud. Sattusin päris hoogu.
Nigel on see, et värskeid kodumaiseid köögivilju sealt eriti osta ei saa. Paar kartulit ja küüslauku paistis. Ja igasugu ananasse-apelsine. Köögiviljade saamiseks tuleb tellida toidukast. Aga toredad olid kõikvõimalikud mahemakarooned ja -jahud, taimeteed, maitseained, õlid - näiteks kodumaine maherapsiõli. Ja maheshokolaadi mitut sorti. Kahetsen juba kibedalt, et selle tumeda apelsinishoksi sinna jätsin. No 33 kr maksis. Mõtlesin, et ostan selle raha eest midagi targemat. Ja sama raha eest saingi mineraalidega ökohambapasta. Universaalse puhastusvahendi soetasin ka, "mit der Fettlösekraft aus Orangen". Tõesti hea lõhnaga. Ja üdini öko. Ma olen lihtsalt kogu seda kodukeemiat viimasel ajal kartma hakanud.
Ökosahvri poel olid kenad päikesetoonis seinad (kohupiimavärv?). Ja maja ees lilleklumbis peesitas kaks kassi, kes olid nii kohevad nagu ahjust võetud kuklid. Apelsinishoksi toon teinekord ära. Koriandripoisid ka.

Inside - outside

Tänane hommik:

Mirjam oksendab.
Miinal kõht kinni.
Kemmergus ummistus.

Õnneks jäi oksendamine järele, Miina sai kah üle mitme päeva kergendust (elagu ploomimehu!) ja triibiku osava kunstmusikäsitsemise tulemusel hakkas kemmergul kõht läbi käima. Lähen sahvrisse.

Tänase hommiku tähtlause: "Tarmo, vaata, kas suures toas on need sukapüksid, mis ma eile Miinale pähe tõmbasin."

Wednesday, April 27, 2005

Triibiku moenurk

Kevadsuvised trendid

Inimene ostis Kroonika

Iseasi, kas teda pärast seda inimeseks tohib nimetada. Aga kui Barbi P räägib sisemise sea vallapäästmisest, siis Kroonika väljendab mu sisemist siga täiesti akuraatselt. Ja ma püüan tema lugemist mitte häbeneda. Ostnud pole küll ammu.
Muidugi lugesin esimese pauguga pealkirjaks "Lepajõe toob krimieestlased kokku" ja kujutlesin, kuidas sõbralikus ringis peavad pidu Alex ja tema kambajõmm Raivo Roosma, Romeo Kalda ja teised pätid. Tegelikult oli "krimmieestlased". Aga Rauno Pehka bändi nimi Aeg Maha on küll ikka nii square, et hakka või nutma. Teisalt: kuulim nimi sellise muusikaga vist ei sobikski.

Tuesday, April 26, 2005

Magus boizu

Gael Garcia Bernali intervjuu.
Ja otsisin üles ka ühe vana Lou Reedi inteka, mis mul seniajani õudusevõdinaid esile kutsub. Kui kujutlen, et see vaene reporter olen mina. Eh, mis õnn on olla kodutriibik!

Mirr loeb Bourdaini

Pusis kaanelt kokku sõna "Avameelselt". Ja siis peatüki pealkirja "Õnnelik aeg". Otsisin talle veel pealkirju, näiteks "Toit on hea". "Toit on seks" jätsin küll igaks juhuks välja. Kokku veeriti ka väikses kirjas sõnu EPLst. Näiteks "Tallinn" ja "uudised". Asi edeneb. Hea meel kohe.
Miinal, vaesel mehikesel (Mirr hüüab teda viimasel ajal mehikeseks), olid täna pikad rohelised tativuntsid nagu Pipi mereröövlil Buckil. See tuletas mulle meelde kunagi Guardianis ilmunud tarkuseteri briti mammadelt. Näiteks: see, et sa joonistad oma imikule musta vildikaga vuntsid ette, ei tee sinust veel halba ema. Või et halb ema pole sa ka siis, kui laps kassiluuki kinni jääb ja sa sekundikese kaalud, kas päästad ta kohe ära või jooksed enne fotokat tooma.
Tuttav tuli ette see mamma, kes ütles: "Vanasti pidasin luksuseks nädalavahetust spaas. Nüüd on luksus see, kui saan ukse kinni panna ja rahulikult sittuda."
Aga tativuntse ei saanud pildistada, sest digikas on otsad andnud ja harilikul fotokal pole patareid sees (seal on mingi jabur patakapunn, mitte AA). Ja printer on katki ja maki häälenupp on tuksis. Ja kõik käärid on nürid. Ja. Ja. Ja.
See-eest on õhkõrn lootus pääseda neljapäeval Pegasusse naisteajakirja C dineele - antipasti, grissini, gnocchi, pannacotta ... Ühel lapsehoidjal on jalgpallitrenn (papa on nimelt treener) ja teisel võib-olla õllekoolitus. Ja kolmas on haiglas. Elame, näeme.

Monday, April 25, 2005

Hornbylt uus romaan

Guardian annab jupikese Nick Hornby uuest romaanist. Intervjuu kah. "Elu edetabelid" oli ikka armas ja elulähedane ju. "Kuidas olla hea" mõjus võõrastavalt, aga ma kaifisin ta lauseid. Head laused olid. Onu oskab kirjutada. Kus on meie Hornbyd?

Muusika pole lörtsimiseks!

Let Me


Siia sobib kui rusikas silmaauku tänane lugejakiri EPLst:

Muusika pole lörtsimiseks (1)
Vaatan lauljaid ja pean tõdema, et nad ei oska korrektselt riietuda. Sellele ei pöörata tähelepanu. Televisiooni tullakse esinema vanades katkistes pükstes, millest lausa põlved välja paistavad.Ansamblitel on kujunenud mingi labane muusikastiil, nagu kass keksiks klaveril. Laulu ei laulda, vaid see on nagu raamatu lugemine. Öeldakse, et selline sobib tänapäeva noortele hästi. Kes ei oska muusikat hinnata ja kultuurselt tantsida, sellele sobibki see muusika suurepäraselt. Ei taha kuidagi uskuda, et estraadimuusika ja lustakad laulud on kadunud. Usun, et need kõlavad paljudes Eestimaa paikades, sest keskealine põlvkond vajab mahedat muusikat ja sarmikaid laule.

Aleksander Kõrgesaar, Vaiatu küla



Country Church

Parempoolne ju täielik Raimo Aas!

Ilgeid plaadikaasi

Tohl näitas suuna kätte, kust saab näha plaadikujundusi from hell. Siit ka.
Joyce

Saturday, April 23, 2005

No selline ma olen

Triibik istub kodus Posted by Hello


Kui keegi nüüd õpetaks, kuidas ma seda profile'i koha peale saaksin. Aga praegunegi trikk on minu jaoks kõva sõna.

Mashaas

Minult on umbes kolm korda iluinstituutides küsitud, kas ma soovin mashaasi (sry, aga ma ei saa siin seda vajalikku katusega tähte teha). Just nimelt selle hääldusega. Jääb mulje, et neid õpetatakse niimoodi hääldama. Täna oli Novaluxi poes müügil ka mingi mashshasiaparaat. Juuksurite kutsehaigus on ju "juuks".

Kristiine keskuse aatriumis saab taevalikku itaalia jäätist, aga tänane tiramisumaitseline ei kõlvanud koera saba allagi. No kui, siis ainult selle nn Dima koera saba alla, kes Tartus meie majas elas ja kes oli igavene värdjas. (Ja ma tõesti armastan koeri.) Pisike kollakaspunane pirukakoer, kes üritas pidevalt kannast naksata ja kelle kiirust ei vähendanud põrmugi ka ühe jala kaotus. Vastupidi, kiirus ja tigedus aina kasvasid.

Miina tänane menüü: Cosmo ja FHM.

Friday, April 22, 2005

Sain ma jee raamatut lugeda

Minni magas päeval täpselt viis minutit. Tõele au andes sain tema kõrvalt küll Ekspressi läbi.

On vist ikka "Thou shalt not blog, but read books today"?

Aga mulle tuli veel meelde, et hambaarsti akna taga oli varblaste pesa. Sellal kui linnukesed edasi-tagasi seerisid, korises Vikerraadios Marju Länik "Kes külvab tormi, lõikab tuult". "Korises" on väga täpne verb. Lauri Laubre süntekaakordid ja Karavani stiilis kriiskavad meesbäkid moodustasid sellise tapva sousti, et Phil Spector pööraks hauas ringi, kui ta hauas oleks.

Kräsupea aga polnud määratud täna ainsaks koogiks jääma. Mu sakepohmellis kaaslane naasis töölt Mademoiselle'i kaudu ning tõi lisaks veel kahele hõrgutisele kondiitriteose, mille järele hakkan ilmselt titekäruga kappama. Imeline beseerull, vahel kohupiimakreem ja maasikad. Sarnaneb Anglais' Budapesti rulliga, mis on siiani mulle täielik wet dream. Ju. Ma. Lik.

Peadest veel niipalju, et Mimi andmeil on lühikesed poisipead absoluutselt out. Ega mul muud üle jää kui giljotiini alla minna. Muuseas, Prantsusmaal toimus viimane giljotiinhukkamine alles 1977. Peast jäi ilma Tuneesiast pärit mõrtsuk Hamida Djandoubi. Kui nüüd (värskelt netist ammutatud) teadmistega hiilata.

Thou shalt not blog today, but read books

Raske, jumal, raske. Ja teisalt nii kerge, sest ootamas on mõnus lugemisvara, kann rohelist teed ja nüüdseks juba pool karbitäiekest Säästumarketi kräsupead, mille ostsin endale preemiaks selle eest, et ma hambaarsti juures nii tubli tüdruk olin.

Ega ma eriti teiste inimeste bloogides ei tuhni. Eks ma mõned lingid pea varsti panema. Aga enamik kohti, kuhu selle skate.ee nimekirja kaudu sattusin, pritsisid sihukest teenage angsti (persse, ma vihkan ennast!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! deaaaath!!!!), et põgenesin ummisjalu. Kirjaoskamatust ma kah ei talu. Ses mõttes olen ikka snoob. (Ja need vead, mis ma oma kirjutisi üle lugedes märkan, parandan ikka ära. Nagu näiteks konnaraamatute autori nime.)

Kuidas last lugema õpetada? Tuleb komm ära peita ja jätta kiri, kus see on. Funktsib. Mirr on naljakas plika, et kirjutama hakkas enne kui lugema. Ja nüüd pusib korraga väikest ja suurt kirja.

"Thou shalt not blog today, Triibik!"

Ai, ma armastan raamatuid! Aga nüüd läheb veel paar tundi, enne kui see tatine ja köhiv plikadebänd voodisse saab.

Kräsupea sai vahepeal otsa. Jõle hea oli. aga mendelejevit oli kõvasti sisse topitud. Eile avastasin Selverist tibatillukesed üheinimesetordid! Elu on ilus!

Thursday, April 21, 2005

Baskini anekdoot

Muidu ma neid ei loe, aga täna sattusin lugema ja päris naersin kohe.

Arstide sümpoosionil ütleb ameeriklane: "Meie teeme unikaalseid operatsioone. Mees kaotas silma, me õmblesime talle uue silma - puust. Ta näeb suurepäraselt!"
Venelane ütleb: "Meil kaotas üks mees autoõnnetuses suguorgani. Me õmblesime talle lehmaudara. Mees rahuldab oma naist ja annab lisaks viis liitrit piima päevas!"
"See on võimatu! Kes seda näinud on?!" hüüatab ameeriklane.
"Teie puusilmaga mees!"

Toredad raamatud tulekul!

Minusugusele algajale kohvipaksuga pesijale "1oo1 looduslikku vahendit":

Ilu. Näidatakse, kuidas valmistada kreeme, maske, šampoone, massaažiõlisid, näopuhastusvahendeid ja palju teisi iluvahendeid, mis baseeruvad aroomiõlidel ja teistel naturaalsetel produktidel.
Kodu ja aed. Palju ideid looduslähedase kodu ja aia tarvis - õhuvärskendajad, mööblipoleerid, köögi- ja vannitoa puhastusvahendid, plekieemaldajad - kõik need on valmistatud sellistest keskkonnasõbralikest koostisainetest nagu õlid, söögisooda, äädikas ja ravimtaimed.


See on muidugi selline raamat, mille suure õhinaga koju ostad ja mis jääb siis kuhugi kopitama, sellal kui Cillit Bang edasi ruulib.

Aga Max Velthuijsi "Konn ja võõras" tuleb kindlasti hankida. Ei tea, kas Polaarkaru karvane käpp kah toimetamisel mängus on? Vaja oleks veel ära tõlkida "Armunud konn"!

Komeedi kommid

See "Komeedi" komm oli ikka palju parem kui see Ungari inglipildiga komm. Ja see teine "Komeedi" komm ka. Ja see kolmas ka.

Käisin täna vastasmajas juuksuris. Selle juuksuri suurimad plussid on a) lähedus, b) odavus. 65 krooni. Ca sada krooni odavam kui linnas. Aga see-eest tuleb vene keeles rääkida. Kui eesti keelt tahad, tuleb järelikult sada krooni juurde maksta. Aga mina ei raatsi ja pungitan siis rashnit. Õnneks pole juuksuriproua lobamokk, vaid ülimalt elegantne ja moekas keskealine vene daam, kes teeb oma tööd hoole ja armastusega. Vene mamslid, kes tema juurde poldilokile tulevad, vaatavad mind, kapsapead, hästi varjatud võõristusega. A mnje shto.

Tavaliselt mängib seal mingi venekeelne raadiojaam. Vene hitid on päris kosutavad. Ma ju muidu raadiot peaaegu ei kuulagi. Aga täna oli radikaalne muutus: Nõmme raadio. Ja kuna Nõmme raadio DJd erilise filigraansusega ei hiilga, siis sain pügamise ajal kuulda Jüri Homenja (küllap vist) uue plaadi paremikku. Stiil selline, nagu oleks Filipp Kirkorov eesti keele kiirkursusel käinud. Eks lugude pealkirjad räägi enda eest: "Madonna", "Maria Magdalena", "Ma Cheri". Kusjuures rõhk esimesel silbil. Lugu pajatas sellest, et Homenja kallim võib küll prantsuse keelt tuimaks ja igavaks pidada, aga Homenja laulab talle ikka "ma cheri". Olin pidevalt itsitama puhkemas, aga hoidsin end tagasi.

Nõmme raadio on muidugi väga camp. Olen sealt kuulnud vähetuntud eesti rokkoopereid ning progeroki tähti. Ja dr Vassiljevi meditsiinitundi, mida esimesed kümme minutit pidasin siiralt huumorisaateks.

Aga Homenjast veel niipalju, et kunagi, kui ta veel täies tundmatuses Tartus Pronto pizzerias kidrat mängis, valetas ta meil suud-silmad täis, et on itaallane. Et abiellus eestlannaga ja tuli siia elama ja õppis keele ära. Ja me jäime täiesti uskuma.

Wednesday, April 20, 2005

Cohen, suru Kross vastu muru!

Värske kampaania "Leonard Cohenile Nobeli kirjanduspreemia"! Ja 70 vähetuntud fakti maestro elust on siin.

Loomasõpradele kah midagi. Terve see galerii on muidugi nyyh. Ma mõnda pilti ei saanud vaadatagi - neid, kus taskus tudivad.

Kriibik

Esimese lapse aegadest küll ei mäleta, et sihuke retsimine oleks käinud. Nojah, siis tõmmati pudel rindu, ja asi vask. Ja seda pudelit võis anda ükskõik kes. Aga nüüd on mu käsivarred ära kriibitud. Kubemepiirkonnas käib imetamise ajal selline jalgadega sebimine ja tagumine, et tänan jumalat, et mul mune pole. Sest vabast nibust sikutamine on juba paras katsumus. Ükskord oli nii valus, et hakkasin nutma! Tummalt, sest pidi ju vait olema. Grotesk. Rinnahoidja õlapaeltega lastakse pidevalt ragulkat.
Mis veel (kui juba kitumiseks läks) ... Eile leidsin köögipõrandalt paraja pahmaka Mirri juukseid. Eks ikka Miina oli kiskunud. Tarmol kõrv valutab eilsehommikusest sikutamisest. Ükskord oleks mul äärepealt kilpnääre eemaldatud - küüned saadi alla. Ja kui ta voodi teisest otsast mu kaenlaalust sünnimärki silmab ning verejanulisel ja ühtlasi rahuloleval urinal minu poole roomama hakkab, siis on ikka jube küll.
Ühel hommikul ei saanud ma last magama ja kasutasin seda aega, mil ta voodis tiirles, luuletamiseks. (Kell pool seitse hommikul. Jube peen. Kusjuures tuli tõlkida "As Time Goes By" esimene salm, säilitades sõna "fundamentals". Noh et oleks tüvi "fundamentaalne". Vihjeks olgu öeldud, et aeg mööda läeb, fundamentaalne ausse jääb.) Pegasuse varjust ei märganudki, et Miina oli end risti pööranud ja peksis Tarmot jalgadega näkku. Kusjuures Tarmo magas rahumeeli edasi!
Ükskord jäi mulle Miina hammastest või küüntest käe peale PUNN. Ehk on mu laps SÄÄSK?

Tuesday, April 19, 2005

Matikene ...

Juba teist intekat järjest vaatan, et Mati Unt on näost kangesti kollane. Tervis tuksis? Või kaame päike nagu meil siin Pelgulinnas?

Portreed

Mirr joonistas eile tervest meie perest portreed. Kõigepealt autoportree ja siis kõik teised. Issi pildile lippas vahepeal täiendust tegema. Küsisin: "Kas unustasid issil ripsmed ära?" - "Eei, issil pole ju ripsmeid!" Sahkat-sahkat, käis pliiats laia joonega. Pärast vaatasin - võimsad käekarvad. Mirr oli ise õudselt rahul: "Oi-oi, issi tuleb ja ajab silmad laeni punni - et milline pilt!" Kõrvadega meid ei varustatud. Nojah, mis neist ikka tolku. "Papa" asemel oli nunnult "Baba".

Aeg-ajalt tuleb mulle meelde, et tahan ju nii kangesti "Eesti ballaade" näha. Aga ei julge ikka veel piletit osta. Noh et see lapse söötmine ja magamapanek, mis seni on puhtalt minu töö. Ehk suudan ta augustiks kuidagi ümber koolitada? Seapraadi-hapukapsast sööma? Või võtame tite käruga kaasa ja laseme heldelt tasustatud boil etenduse ajal ümber Kuusalu kütta? Täna oli lehes ka "Pidusöögi" viimaste etenduste reklaam. Ehh... See "Festeni"-film on ju mu lemmikuid ja näitemäng sai kõvasti kiita, mis sest, et seal mängisid igasugused viiveaamisepad ja eduardsalmistud ja velvovälid. Süüa antakse kah ... KADEDUS is my middle name.

Jah, ega sellel, kes hommikupoole 2,5 tundi põõnas ja mind linna peale litutama lasi, ei sünnigi rõdul kauem kui kümme minutit magada. Gotta go. Bye. Muidu sööb Miina mu teksased ära.

Monday, April 18, 2005

Meie töökas kollektiiv

Meie töökas kollektiiv.
Olime väsinud, kuid õnnelikud.
Suht-koht.
Pikk jutt, sitt jutt.
Loll jutt suhu tagasi.
Klaasissepa tütar oled vä?
Kõrvu pole pesnud vä?
Pime oled vä?
Kuidas sa hästi elad ka siis?
Neljad-viied.
Kirjutame-joonistame.
Igati.
On, nigu on.

Ja sellal kui ma neid ridu kirjutasin, kõrvetasin köögis poti põhja. Eile jätsin pliidile kõrbema sokid, mis olid meresoola täis, et nendega põskkoopaid soojendada. Kas ma tõesti võin end pidada Gwyneth Paltrow'ga ühel pulgal olevaks? Või pole mu hajameelsus mitte emadusest, vaid ilgest nohust, mis mõtteid peast läbi ei lase? Eelistaksin seda teist varianti.

Kaan Kustutan Vol 2

Guugeldasin Kaani ja sattusin sinna. Keegi peale Hagani türgi keelt räägib?

Sunday, April 17, 2005

Lugu "Kontori" kuti Martin Freemaniga

on siin.

Ma tahan endale Andres Aagi seelikut!

Ja ma ei saa Blacky laulmisest mitte sõnagi aru.

Peatoimetajad

Tarmo märkis, et Cosmopolitani peatoimetajatel laias maailmas on naljakad nimed. Vaatasime järele. Hollandis Hilmar Mulder (Foxi õde?), Leedus muuseas Eva Tombak (eestlane?), Soomes Tiina Tötterman, Ungaris Anita Pocsik (kreemipocsik?).
Aga nüüd sattusin FHMis sama rubriiki lugema ja mõistsin, et Tarmo oli lihtsalt ajakirjad segamini ajanud. Veenduge ise, meeste arvestuses on palju parem saak: Hollandis Erik Noomen, Saksamaal Michael Tempel ja Türgis ... Kaan Kustutan. Täielik Korjan Sirmikuid!

Ma ei saa sinna midagi parata, et Aura uus reklaam seostub mulle "Somnambuuliga", mille lõpulaul see "Väike päike" oli. Ja tütarlaps valges on täielik Eetla. Aura - kui hoolid kvaliteedist. Eetla - kui hoolid suitsiidist. Spuuki.

Friday, April 15, 2005

Küpsete inimeste meelelahutus

Vaatasin eile, kuidas Miina jalga suhu topib, ja üritasin järele teha. Paras jupp maad jäi puudu. Tarmo proovis kõigepealt istest ja sai hakkama, aga see ei lugenud. Selili tuli teha. Heitis põrandale ja toppis varba suhu. Sain vihaseks. Milleks mulle 40kilone edumaa - kerguses -, kui ma varvastki suhu topitud ei saa?
Jah, küpsete inimeste meelelahutus. Aga proovige siiski järele. Ja teatage mulle, kuidas läks.
Sundisin Mirri kah tegema. Ära tegi. Ma olen meie pere varbasuhutoppimisluuser.

Thursday, April 14, 2005

Kus on lapse salasõna?

Miina sõrmed on kriipsulised nagu pisikesed kasepuud. Ja need lohukesed seal käeseljal - seal on kah kriipsud kolmes reas nagu mingid kirjad. Ehk peitub seal instruktaazh, kuidas teda õpetada iseseisvalt magama jääma? Sest meie tänane katse läks häbiväärselt lörri ja lõppes ikka seal, kus magamajäämised algavad, tissi otsas.

Esmaspäevane eskapaad oli edukas. Rahakott küll kannatas, aga oli temagi kasutamatusest konstipeerunud. Mu uued jalanõud - türkiissinised, jah, aga mitte ikka täpselt seda tooni, mida ma jumaldan - teevad mind Lionel Richie laulu "Ballerina Girl (You Are So Lovely)" vääriliseks. Aga see, et mu lemmikvärv on juba mitu aastat türkiis, on vist märk meelelaadi teatavast helgumisest. Kui võrrelda ammuse favoriidi tumesinisega.

Osturetkel omandasin veel kaks seksikat köögipintslit vana jubeda pintslikontsu asenduseks, millest viimati jäi pannile üks ruuge karv. Pintsel oli ikka juba nii ropp, et kemmerguhari tundus kah oluliselt apetiitsem. Ja ega see hennapunane toon - mälestus paarist juustevärvimisest - midagi juurde küll ei andnud. Nüüd jääb veel hõrk dilemma: kumb võtta esimesena kasutusele, punane või sinine?

Kamabatoonike on leidnud uue ägeda konkurendi - Marabou Dukati, mis lausa sulab suus. Mis tal viga sulada, kui rasvasisaldus on ligi 50 protsenti. Aga rasval ja rasval on ikka vahe ka. 50% searasva Dukati sees? Pühaduseteotus.

Monday, April 11, 2005

If I was a pine-nut ...

Kunagi peab ette võtma asja sarjast "Elu edetabelid" ja panema kirja laulud, mis aastate möödumise kiuste mulle ikka veel meeldivad. No näiteks Midge Ure'i "If I Was". Aga seniks mr Ure'i pastaretsept. Lihtne ju.
No hea küll. Läksin hoogu ja panen teised ka.
Alain de Bottoni filosoofiline õhtusöök.
Isabel Wolffi (olla mingi naistekakirjutaja, aga andestame talle) võrratu shokolaadivaht.
Ja kuna Andrea Levy on praegu kuum nimi, siis saagu tema ka sõna.

Ja ongi nii, et selle asemel et (tahtsin kasutada sõna "selmet", noh, et lühem, aga ei suutnud, rõve on) raamatuid (uus Akunin!) lugeda, olen netis ringi töllerdanud ja kirjanikest blooginud. No ma ütlen.

Kirjanik ja muusika

Neile, kes viitsisid end "Lempriere'i sõnaraamatust" läbi närida (minu tutvusringkonnast vist kõva kaks inimest - pluss mu isiklik isa, kui mu mälu mind ei peta) - autor Lawrence Norfolk kirjeldab, mis helide saatel ta tööd teeb. Alguses on kohe kohv ja sigaretid, mis meenutab mulle eile öösel pooleli jäänud filmi. Et mul tukk peale tuli, pole Jarmuschi süü. Küll ma edasi vaatan. Thank god for piraatlus, kinno ma ju ei pääsenudki.
Norfolk oli vaatamata oma kuratlikult segastele romaanidele päris kena inimene. Üks kolmest briti kirjanikust, kellega ma olen kohvilauas istunud. Teine oli Tibor Fischer, morn kuju, kelle taldrikult ma esimest korda elus päikesekuivatatud hapukap..., hee, muidugi tomatit sõin. Ja kolmas grand old lady Doris L. Uhke värk, onju.
Hanif Kureishi kirjutas kunagi sealsamas Guardianis - näh, leidsin isegi üles, guugeldades kureishi guardian arvo -, kuidas talle nii hirmsasti meeldib Poola helilooja Arvo Pärt. Kui lehes avanes võimalus popkirjanikule küsimusi esitada, õelutsesin, et miks Kureishi oma lemmiku päritolu ei tea. Aga see küsimus jäi muidugi tsensorikääride vahele.

Miina hakkas täna roomama. Nagu partisan, kõhuli. No see roosa õhupall oli lihtsalt nii ilus, et pidi talle ligi pääsema.
Mina pean täna välja pääsema. Kasvõi roomates.

Saturday, April 09, 2005

Pikka iga meie nooblile kuningannale!

Just nii tõlkis Charlesi ja Camilla õnnistamise ajal TV3s keegi siinne vaimulik brittide hümni. Noble queen, indeed.

Nimemuutused

Mirjam otsustas blondile nukukesele, kelle näo ja juuksed ta oli näovärvidega ära mäkerdanud, uue nime panna. Et Anette. Küsisin lootusrikkalt, kas see nukk oli ikka see Atupa. Ei olnud, Stehva oli. Nii et Stehvast sai Anette, Steffi on Steffi ja Atupa ikka Atupa.
Et see Atupa tal ka meelest ei lähe. Nüüd muidugi mitte, aga nime sai nukk siis, kui Mirril oli kombeks kõiki asju täiesti teadvuse voolu abil ristida. No nii kolmepooleselt. Sest perioodist on pärit ka tihane Orakus ja tihane Kapp. Järgmisel korral olid tihaste nimed Orakus ja Tukk ja Kukk ja Kukelukk.
Sellesse loomeperioodi kuulub ka luuletus



"Jõuluvana, jõuluvana,
küll sa tood ka kinke pärast.
Sul on ilus kingikott,
selle peal on liibuv plott."

Ja luuletus kartuli sonkimisel

"Väike söögila,
ei ta pannud vastu.
Pöögila."

Laboratoorne töö nr 1 õnnestus: Anette nee Stehva juuksed said puhtamaks. Katseliselt tõestati, et palsam pehmendab ka nukujuukseid. Kind of.

Küüslaugukoalitsioonile

"Sibul, see teeb muidu lusti,
küüslauk ajab päris püsti."

Selle salmikese luges Väino K'le ette Kompassi kokk, kui noormees pistis garneeringuks raputatud rohelise sibula peale kramplema ja üritas viisakalt ilma sibulata praadi saada. Mina kukkusin muidugi valju häälega ruigama, Väinz ainult itsitas häbelikult.

Friday, April 08, 2005

Paavst kui maitseaine

Indrek Treufeldt võrdles lahkunud paavsti maitseainega. Mõtlesin, et oot-oot, kust kandist see Vegeta pärit oligi. Aga kahjuks selgus Wikipedia abil, et Vegeta on pärit Horvaatiast. Poolas on siiski üks vabriku allüksus. Nii et mingi seose punnitamisi saab.
Treufeldt kasutas ka huvitavat sõna "manifestassioon" ja kukkus kokutama, mis temasuguse kuldsuu puhul on ju harukordne. No ega Brüsseli-poiss tohigi enam maakeelt korralikult rääkida.
Olen paavsti päris lähedalt läinud. Kui ta parajasti Tallinnas oli, jalutasin Kadriorus. Vaatasin, et rahvas ootab, ja jäin kah ootele. Päris kaua tuli oodata. Lõpuks ikka tuli, jagas muttidele pühapilte, mida nood aplalt krabama kukkusid. Meetri-paari kaugusel minust. Täitsa hea tunne oli papat näha, kuigi olen üks vana uskmatu põhukott. Eks ma siis olin muidugi noorem kott.

Artikkel "Hitchhiker's Guide'i" ekraniseeringust

on siin. Treiler oli küll Hollywoodi kaanonite järgi tehtud. Vast on film ikka teisest puust.

Thursday, April 07, 2005

Väike munadepühademeenutus

http://www.hautedogs.org/easterpics05.html

Mingi haigus vist?

Tühjendasin kübarariiuli vanadest ajalehtedest ning küürisin köögis ja vannitoas kraanikausi puhtaks. Eile korrastasin lapse riidesahtleid. Tuleb palavikku mõõta.

Muidugi peab selle eelmise postituse pealkiri olema "Ja sinu Piid ka". Mu eks-korrektorisilm võiks mu enda vigade peale natuke aegsamini tõmblema hakata. Aga Pii-raamat oli ju päris tore. Eriti algus. Pärast, kui selgus, et tiiger poisi paadis on ikkagi ainult tiiger ja inimkeelt ei räägi, siis ma pettusin veidi.

Avastasin, et Miina roosa kevadkombeka peale on tikitud kiri "Jeanne d'Arc". Nojah, eestlastel pole midagi kobiseda, endal "Marat" ja "Lembitu". Eks ole teinekordki hullemat tehtud. Kunagi, popstaaripäevil (kih-kih), kandsin korra Narva mnt ühikate lähistelt kaltsukast soetatud pusa tekstiga "Kiss your fucking ears goodbye". Või oli see "I wanna fuck you in the ear"? Pärast hakkas nii piinlik, et ei kõlvanud isegi kodus selga panna.

Issa ristike, vist oli nii, et kõhu peal oli "Kiss your fucking ears goodbye" ja käise peal (kust vist õnneks keegi lugeda ei näinud) "I wanna fuck you in the ass". Karmavõlg on küll garanteeritud.

Wednesday, April 06, 2005

Ja sinu Pii ka!

Guardian teatab, et Cuaron hakkab Bookeri-võitjat "The Life of Pi'd" linale tooma. Hea, et Shyamalan ära ütles, muidu oleks poisi ossa see kurvasilmne Haley Joel Osment pandud.
Pegasus, kes õigused Varraku nina alt ära krahmas, pidi raamatu ju eesti keeles välja andma. Kus see nüüd on? Küll aga annab Pegasus peatselt välja teose "KÖÖBIK ehk teenime veel hunniku pappi". Häh. Samas, tõlked on neil nigelad, nii et ehk on paremgi, et nad "Piid" sorkima ei hakka.

Mirjam palus siia lisada järgmise luuletuse:

Kutsu läks õue,
sai kondi põue.
Lahtis pondi mõue.
Kahtis lapi piue.

Mul on kaks kosilast

... ja ma ei suuda kuidagi otsustada, kumb on parem. Kõrvitsaseemnesepik ja Kamabatoonike. Kumbki ajab mu õndsusest ogaraks ja ma ei suuda kummalegi ära öelda. Kumbki kinnitab, et ta on ääretult tervislik. Aga mul on karvane tunne, et kummagi eesmärk on mind ikkagi paksuks teha.
Tegelikult on mul kolmas kosilane ka, aga teda ei lase ma targu uksest sisse. Nussa (pardoon!). Olen täiesti vabalt võimeline purgitäie shokolaadikreemi enam-vähem ühekorraga pintslisse pistma. Ja saia pärast pole sul, palun, vaja muret tunda, või kuidas see nüüd käis. Aga Nussa sarnaneb mustasilmse latino-loveriga, kelle magusaid sõnu ei maksa üldse uskuda. Tõsi, tervislikkusele ta ei apelleerigi.

Ahto Lobjaka elukoht on tänase EPL andmeil Büssel. Ja Tomi ja Gürsalea armastavad Monthy Phytonit. Stiili lugedes hakkab mu eks-korrektorisilm tõmblema ja tekitab tahtmist vihaseid lugejakirju kirjutada. Kunagi kirjutasin vist ka. Aperatiivi pärast. Ja Mimi sai mu käest Versace'i eest. Aga seda, et Bulgari pole Bvlgari, ei jõua ma neile kõigile pähe taguda. Jäägu siis tõemonopol mulle. Friik.

Monday, April 04, 2005

Beppu!

Kes veel ei tea:
Beppu = the triumphant slamming shut of a book after reading the final page (Douglas Adams & John Lloyd)
Teine mu lemmik on boinka = the noise through the wall which tells you that the people next door enjoy a better sex life than you do.
Mina, vanainimene, pole ausalt öeldes boinkat kuulnudki. Aga sõna on hea.

Sunday, April 03, 2005

Uudis- ja unarsõnu

Uudissõna "smuuti" oleks justkui "Fast Show" Poula Fischi suust välja karanud. Et kui on scorchio, siis tehke üks smuuti-smuuti. Fetetetee. Jah, ega vana "mehu" kah suurem asi sõna olnud, aga selle biidib ikka ära. Virolaisten oma mehu on, smuuti-juoma verraton.
Boutros Boutros Ghali.

Friday, April 01, 2005

Appi, ma annan otsad

Marko Matvere muusikal "Georg", mida reklaamitakse, räägib ... jah, tõepoolest Georg Otsast. Libreto autor Urmas Vadi. Georg Ots kui tulnukate eksperiment?