Mirri katsed Pelgulinna gümnaasiumi kunstiklassi läksid sujuvalt üle suurepäraseks seltskondlikuks uitamiseks Kopli stalinistliku arhitektuuri pärlite vahel, jätkusid Kajaka turu kommiputka juures priisates (dziisös, millised imekommid ja -präänikud!) ning kaltsukast elu esimest kašmiirkampsikut soetades (19 krooni, ärge ajage naerma).

Laps koolist kätte saadud (pidi joonistama öökulli, kes mitmesuguste loomade soovituste saatel hernesuppi keedab. "Ma ei jõudnud seal kõike joonistada." - "No öökulli ikka jõudsid?" - "Ei." - "No hernesuppi siis vähemalt." - "Ei. Ma kõik teised loomad jõudsin, aga öökulli ja hernesuppi ei jõudnud.") ja Selverist head-paremat-parimat ostetud, jätkus seltskonnaüritus mu koduselt läbuses kodus.

Ai, tore oli! Selle öökulli ja hernesupi võivad need õpsid endale.

Õhtune varustus: Ruffino Chianti, aja- ja väärtkirjandus. Aga ka mälestus eilsest õhtust, kus tegin midagi tavatut. Jobutasin mitu tundi köögilaua taga ja kuulasin Fantaasia saadet. Ja õigesti tegin, nagu öeldakse.

Sest sealt tuli selline laul (bändilt ja lauljalt, kellest ma midagi kuulnud polnud. See videota singliversioon on puhtam, aga kontsertettekanne muidugi hingestatum. Sõnad siin veel ilusti kirjas.). Mäherdune magus valu (kirjutasin muidugi esiti "valus magu", no peab isegi kõige värelevamad hetked ära rikkuma)! Kuid ahjupiima maitsega präänik Kajaka turult - magusamgi veel!