Laboratoorne töö nr 3 (laboratoorne töö nr 1 oli nukk Anette nee Stehva juuste puhastamine mullu kevadel ja nr 2 oli ... kontrollime ... põld-võõrkapsa kasvatamine niiskel köögipaberil. Ei maksa järele teha): "Naturaalne maasikamask"

Eesmärk: ilu, võlu ja tappev seksikus

Vahendid: maasikad, naturaalne jogurt. Kuna segu läheb ootamatult vedelaks, lisada ka täistera-speltajahu, millest pole absoluutselt mingit kasu.

Töö käik: minna kausitäie möginaga vannituppa, üritada seda näo peale määrida ning vaadata, kuidas see näo pealt dekolteesse lahkub. Kuulata ema soovitust ja panna ette Miina pudipõll (rennilaadse taskuga). Heita pikali, olles eelnevalt diivanipadja katnud keskmiselt musta köögirätikuga. Kutsuda ema, kes hakkab möginat sulle näkku plödistama. Panna silmad kinni, sest silma hakkab minema. Kõrvu ei saa kinni panna, aga kõrva läheb ka. Ja ninna. Suruda maha kerge paanikatunne ning fantaasiapildid kipsmaski valmistamisest, ainsaks õhuallikaks suhu pistetud õlekõrs.

Lamada ja kannatada siis ära, kuidas ema mögla jälle kokku pühib ja kausi sisse mögistab. Mitte teha välja tõsiasjast, et mögla eemaldamiseks kasutatakse nõudelappi. (Õnneks mitte väga staažikat.)

Pesta nägu puhtaks. Kreemitada.

Tunda, kuidas nägu hakkab sügelema. Minna vannituppa ja näha, et vasaku põse peale on tekkinud PUNN. Täheldada mõningast punetust.

Tulemus: nullilähedane. Sügelus ja punetus küll taandub, kuid ilu, võlu ja tappev seksikus jäävad tulemata. Kõrvatagused juuksed on maasikamöksist paakunud.

Mentaalne noot: get a life. Või eelista Erna retke, st. Lumene turbamaski.

Vahelduseks üks meem, mille leidsin siit.

1. Mine Wikipediasse.
2. Kirjuta otsingukasti oma sünnikuupäev (aga mitte -aasta).
3. Pane kirja kolm sündmust, mis on sinu sünnipäeval juhtunud.
4. Pane kirja kaks tähtsat sünnipäeva ja üks huvitav surm.
5. ... ning üks püha või tähtpäev (kui on)

1057 tapeti Lumphanani lahingus kuningas Macbeth.
1843 avati Kopenhagenis Tivoli.
1969 algas Woodstocki festival.

1769 sündis Napoleon Bonaparte.
1972 sündis Ben Affleck.

1990 sai Riia lähedal autoõnnetuses surma rokkstaar Viktor Tsoi.

Rukkimaarjapäev (seda tean ma ise) ja India iseseisvuspäev.

Kes jätkab?

Oli see vast üks hea raamat. Poole tema headusest moodustas muidugi tema lühidus. Sama kehtib näiteks "Siidi" puhul. Laupäeval autos alustasin ja eile autos lõpetasin. Isegi süda ei läinud pahaks (mul, vanal autoiiveldajal). Ruigasin naerda ja oigasin mõelda ja mõtlesin, et tahaks filmi näha. "Jumala lapsepõlv" oli kah hea. Oi, jaapanlased paistavad ikka päris kriipid olevat.

Nädalavahetusel pettusin endas tõsiselt. Käisime Saka mõisat vaatamas (jah, grammatiliselt õige, käändub nagu "aasta", aga ikkagi imelik lugeda) - ja vaatetorni ronimine võttis mul jala ikka nii värisema, et platvormil suutsin ainult istuda ja Tarmot lapsi kinni hoidma utsitada. Häbilugu. Mina, kes ma lapsena Pärnus kuradiratta rooli nii karmilt keerutasin, et ema istme külge klammerdus ja anus, et ma järele jätaksin. Vedel kuju. Mage lugu.

Aga muidu oli meeleolukas ja suvine uiikend marsruudil Tallinn-Maardu mõis-Kiiu torn-Jõhvi-Saka-Tammiku-Viitna kõrts-Tallinn. Mii oli muidugi lõpuks täiesti sooda ning magab ikka veel sõiduväsimust välja (kell on veerand 11 hommikul). Saka on kaunis ja ahvatleb spaamõnusid nautima. Ja Viitna kõrtsis antakse endiselt hästi süüa. Metsaseene-cappuccinosupp, mmm ... Aga nüüd peaks Majasoku kombel lahjenduskuuri alustama, sest nädalavahetusel tuleb firma suvepidu (kulturninka, koos esietendusega) ning siis algavad Mirri sünnipäevapidustused.

Eeh, päike tuli välja. Mõtlesin just, et suvetöölisele on sompus suveilm tõeline õnnistus. Aga ei kobise. Olen vunki täis ja kodu tundub pärast reisi isegi oma räpasuses armas. Jajah, räpp tuleks kokku rookida - ja sel nädalal peab Mirri toas midagi ette võtma. Ta käib viimaseid päevi lasteaias ning kappides tuleks korraldada ehtsas ja halastamatus emastiilis puhastus.

Ma pole elu sees eriline eksperimenteerija ega paugutaja olnud. Aga nüüd läks küll hammas verele. Tuleb teha dieetkoola ja Mentose vulkaani. Teaduslik seletus: Mentoses sisalduvad kummiaraabikum ja želatiin eemaldavad limonaadi pindpinevuse, mis süsihappegaasi mulle kinni hoiab. Mentose pinnale tekib omakorda tibatillukesi mulle, mis samuti joogiga reageerivad.

Siin on veel üks variant. That's awesome, dude!

Mul on siin üks väike kuri nudist. Trambib ringi, harvad kuklakarvad leemendamas, keeldub arvutitooli vabastamast ning kähiseb tigedalt: "Minu alvuti!" Kusjuures mõlema arvuti kohta, väike maddouss. Eks see nudism praeguste kraadidega see kõige targem valik oleks, endal on lihtsalt piinlik oma higiseid volte, kuhu mahuks raudselt kohe mitu untsi pähkliõli, vahtida. Pealegi on meil käsil agar potitamine. Lapsel koitis umbes poolteist nädalat tagasi, milleks potti vaja on. Ja väga edukalt läheb. Vähem edukatel puhkudel on nudismist kõvasti tolku.

Säästurežiimist. Minu puhul ei tähenda säästurežiim mitte ostudest loobumist (ei suuudaaa), vaid odavamate asjade ostmist. Olge lahked, on ju säästlik: "Sekretäri" film Prismast - ainult 49 krooni! Tutikad H&M põlvpüksid (lumivalged, ai kui pingul) absoluutselt mittemidagitõotavast kaltsukast - 25 krooni! Ma mõistan muidugi irooniat, kui viin vanapaberikasti kümme kilo ajalehti ja naasen siis Mulla tänava Emma poest nelja vana Kotiliesiga. A no ma ei saanud ju! Kroon tükk! Nii et kes tahab Kotiliesi paari viimast aastakäiku võileivahinnaga osta, kobigu Emmasse. Tellija oli muuseas keegi Sirje-Reet Papagoi! Oi jah, kiire guugeldamine näitab, et proua Papagoi kuulub Keskerakonda!

I'm pink and proud, kõlab rose-veini ülistava artikli pealkiri Daily Telegraphis. Nüüd tekkisid mul muidugi hirmsad neelud. Mille vaigistamiseks tarvitseb vaid külmkapist oma isiklik roosa veini kastike võtta. Mõistagi on see lurr, aga

1) kolmeliitrine kast maksis umbes 200 krooni
2) kastiga sai kaasa "Oma Maitse" kolmekuulise tasuta tellimuse
3) nii mõnna on sealt õhtul siristada
4) ja Tarmo avastas, et mineraalveega segades saab sellest päris kena ja kosutava joogi.

Jah, ma mõistan, et põhi läheneb ja varsti ostan juba Monastirskat nagu tudengipõlves. Aga siin artiklis oli üks armas retsept roosa veiniga - roast tomato bread -, mida peaks proovima. Minu ja retseptide suhe on muidugi naeruvääne. Vaatan pilte ja koristan kõhtu, aga siis valmib taas järjekordne hakklihakaste või kanasupp, sest muud Mirr ju ei söö.

Ah, ei kitu rohkem oma lapse peale. Käisin poes ja luristasin juba vaimusilmas tumeroosat arbuusi. Aga näh, poes oli ainult KOLLAST arbuusi. Oligi selline spetsiaalne kollase viljalihaga arbuus. No kuulge. Arbuus, see on ju päikeseloojang, eks. Ja siis äkki kollane nagu ... Ma parem ei ütle. Poodi see minust jäi. Üks paarike ostis ja ajas kassapreili oma kollase arbuusiga naerukrampidesse.

Join the revolution! Legalize carbs!

Lihast tehkem parem peavarje.

Tänase päeva sundmõtted:

1) Kahe päevaga pole võimalik end välja puhata.
2) Ma olen tänamatu, kui ma pärast sulnist Naissaare-tretti ja "Eesti naiste laule" virisen.
3) Aga ma olen nii kuratlikult väsinud.
4) Ma olen sitt ja närvihaige ema, kes nännutab titega ja karjub esmasündinu peale.
5) Palav on ja ventilaator on kurat teab kus.
6) Kohvijäätis on liiga magus.
7) Puhkuseni on veel kolm kohutavalt pikka nädalat.
8) Ma lihtsalt ei jaksa haltuurat teha.
9) (/&%¤"#¤#¤#%¤%&/%&/%&/%&/%/(&!!!!!

Kristi Luige ameeriklasest peika Tim kiidab oma blogis Eesti jäätist, mis olla kui võimsa vungiga sportauto muruniiduki (=Ameerika jäätise) kõrval. Heldus, kohutav jätaisu tuli peale, tappeeeev! Ja kapp on tühi mis tühi. Ah, mu lemmikjäätist kapist ei saagi. Selle söömiseks tuleb kooberdada Kristiine keskusse, otsida üles Itaalia jäätise lett ning paluda sealt alandlikul-võidukal-ootusrikkal-sülgenõristaval pilgul üks tuututäis metsamarjajäätist. Või mustsõstra. Või mis nad seal ongi.

Marja omad on seal kõige nämmarimad. (Jube, sülg voolab sülle praigast! Peaaegu.) Ükskord proovisin Kinder Suprise'i nimelist, aga see oli mingi lääge jura. Nagu ka tiramisumaitseline. Tiramisumaitselised asjad on üldse haruharva õige tiramisu maitsega, eks ole ju.

1) Tuleb osta jäätist.
2) Tuleb leida põhjus tiramisut teha.
3) Tuleb osta suvemaja.

Esimesed kaks on oluliselt kergemad asjad kui see kolmas. Pärast Lupetta maakodus käimist olen nagu ära tehtud. Söön palderjani (kräääunun!) ja joon veini, et maakoduigatsust vaigistada. Onan ringi kinnisvaraportaalides ja erutan end rootsipunaste majakestega. See jama tuleb ära lõpetada, sest lähiaastatel pole meil tõesti võimalust kinnisvara soetada. Ja see majake peaks olema ILUS, mitte mingi peldik. Juba difoolt korralik, sest meist, töllakatest, pole ju mingeid renoveerijaid. Ja tahaks ju kohe puhkama hakata, mitte lammutama ega kaevama. Ja ta ei tohiks olla väga kaugel. Ja. Ja.

Eh. Pagan. Peab ikka rohkem jäätisest mõtlema. Kõht koriseb juba, aga mis siis. Elu parimad jäätised? Needsamad Kristiine omad. Siis Ingmani tiramisumaitseline (näh, ikka mõni meeldis küll). Ingmani (või Valio?) kohvijäätis. Jõhvi Piima Jänks. Kirsi-Egoist.

Ehh, mis ma siit leidsin veel. Kohvituutu. Geisha-tuutu. Vigiviiiiii...

Tundsin jubedat kergendust, kui reklaame vaadetes nii seksikas tundunud Häägen Dazs mulle mingit erilist muljet ei avaldanud.

Nüüd meenus see Harju tänava vabaõhukohvik, kus tuli pool tundi sabas seista, et oma vahvlitopsi kätte saaksid. Meenub jäätisekulp, mida valges kitlis mutt vahepeal veekausi sisse torkas. Pisike alumiiniumlusikas, millega riivitud šokolaadi peale puistati. Puistati ja siis vajutati veel takka. Aga šoks kippus ikkagi tuulega laiali lendama.

Sooja limonaadi joomine papptopsikust. Rannas. Ja see oivaline papptopsiku maitse.

Kuna Miil õnnestus täna pärast Maasika tänava mänguplatsil käimist koguni kaks korda potti pissida, üritame lootusrikkalt kolmandat raksu. Mu ema pakub lausa altkäemaksu.

Mamma: Miinakene, tee piss potti, emme annab sulle siis kommi.
Mii: Aitäh!
Mamma: Kullakene, ega mammal pole sulle midagi anda.
Mii: Munad.

Ei tuld sealt midagi. Noor daam üritas veel tõestada, et paar veetilka poti põhjas pole üldse mitte vesi. Kaval, sunnik!

Poole tunni pärast: JEE! KOLMEST KOLM!

Kurg päästis konna elu

Märkasin aiapeol pruuni armsat konnakest, kes murul tikk-kontsade vahel laveeris, ja palusin Kurel looma põõsaste vahele peitu toimetada. Kurg ütles, et tavaliselt tegeleb selliste asjadega Kai, aga üritas konna siiski kinni võtta. Paari katse järel see ka õnnestus. Joomine võis jätkuda. Olin Kurge lohutanud, et konn vähemalt ei hammusta. Erinevalt mutist, keda Tarmo eelmisel suvel üle tee aitama läks.

Seni ma seal peegli ees eputasin ja riideid proovisin, kui "Grey anatoomia" oli juba pihta hakanud. Paras vanale kokotile. Ei sobinud üks ega teine variant ning lõpuks oli hädasti vaja aktsenti. Mille ka leidsin. Pašmiina, narts siuke, tuleb homseks ära triikida. Aga tegelikult pole üks klassikaline garden-party üldse mingi naljaasi. Oo ei. Kutsel oli soovitatud kübaraga tulla, aga õlgkübara trööpasid mu kodused rokimemmed Epliku järgi rokkides ära. Ja olgem ausad, ma poleks seda nagunii pannud. Teine kübar on mul omal ajal Tuvikese kunstipoest (kõik hõllanduslik, omal ajal olnu, tähendab Tartut) ostetud hirmkallis süüdvester. Seda ma pole varsti juba kümme aastat kandnud. Küll ta uuesti moodi tuleb. Kui ei tule, saab keegi vana merekaru mängida.

Garden-party, jah. Tänane kaunis ilm ahvatleb hommegi sukkpükstest loobuma. Aga kui täna varjas mu sinakaid kanakoibi Andres Aagi seelik, siis homme jääb jala jagu jalga ju puhta paljaks siis. Issand, kus on kuninganna Victoria silmad! Lauajalad kinni katta, marss! Roppus!

Kõige sündsam ridikül tundus, alas, kõige väiksem. Või vastupidi, kõige väiksem tundus kõige sündsam. Eriti palju tikuvõileibu, kana- ja kukepeesid sinna paraku ei mahu.

Ema viis lapsed Stroomi randa mängima, et saaksin rahus tööd teha. Aga mina tegelen tänu Rakamoni hoolsale uurimistööle hoopis selliste asjadega, nagu


Kari Munne
puh. 0500-657566
Jäsenkorjaus (nivel-, nikama- ja hermoratakäsittelyt)
Hermoratahieronta
Energiahoidot

Ravitseja Kari Munne elab muuseas Valkealas aadressil Kustaa III tie 15. Ja näeb välja nii.

Sigaselt leidsin. Kunagi avastasime Tarmoga Tallinna loomaaiast kääbusmarmoseti, kelle imeaeglast roomamist mööda puuoksa oli jube naljakas vaadata. Siis kuulsin kuskilt, et marmoseti-isal on kombeks oma kaasat sünnituse ajal seljast masseerida. Aga vangistuses on refleksid kärmed ununema ning seetõttu oleks marmoseti-isa keset sünnitust oma kaasa äärepealt ära kägistanud. "Kurram, kust ma teda nüüd pigistama pidingi? Kõrist vist?"

"Toimetus palub vabandust 3. juunil ilmunud Arkaadiasse sattunud korrektuurikringlite pärast, mis Eno Raua "Sipsikust" E. Sipsiku teose "Raud" kokku keevitasid." (Tänane EPL)

Me siin kodus arutasime, et kindlasti oli tegu neonats Ernst von Sipsiku reaktsioonilise teosega, mis on mõtteline järg omaaegsele müügihitile "Das Metall". Sõjaeelse "Das Metalli" leidis Tarmo oma kunagisest Jakobi tänava üürikorterist, mis asus praeguse Krooksu kohal.

Ehh, selle peale meenus mulle Krooksu kanasalat. Glunk.

Hiline õhtu. Miina puristab tudukombe viinamarjamahla täis. Meelega.
Mina (kurjalt): "Sa väike sotapota! Sa väike ussupussu! (hakkan naerma) Sa väike ropp juustunägu! Viinamarjaplekid ei lähe pesus välja."
Miina (alandlikult): "Jah."
Mirr: "Palju hullem oleks olnud, kui ta oleks näiteks meduusi peale astunud."

Aitäh Annushkale tänase päeva tunnusmeloodia kinkimise eest! Ei teadnud ma ei esitajat ega pealkirja, aga tuli tuttav ette - tänu "Bella Martha" filmile.

Ma vist spetsialiseerun nüüd paberi tegemisele. See oli nii tore. Tühja sest palgatööst, korterilaenust, autoliisingust ja Poppy firma lepatriinude, kassi ja siiliga narivoodist, millest pool veel maksmata. Kiiks, et tahaks ise paberi tegemist proovida, on mul juba üle kümne aasta vana. Kunagi näitas telekas Anu Kalm, kuidas ta paberit teeb. Puistas sinna veel igasugust nunnut kraami sisse ja. Nüüd - alles nüüd, niuks - siis sain tänu vanalinnapäevadele käe kenasti plägaseks.

Esimene leht, mis Mirriga kahasse tegime (tema ei tahtnud lödistada, tema tahtis ainult ilustada), tuli täielik juudi jõulupaber, sest lisaks looduslikule materjalile (roosi õielehed, mingid pudinad ja oksakesed) tahtis ta sisse toppida ohtralt fooliumiribakesi, roosasid täpikesi ja muud ilu. Pärast, kui laps Mae Kivilo juhendusel kaelaehet valmistas, sain jälle raami kallale karata ja oma maitse kohase paberi teha. Siukse vanainimesepaberi, looduslike lisanditega. Roosa jämeda paberist lille pressisin kah valmis. Mind juhendanud tütarlaps andis ka geniaalse idee - teha lõhnavat paberit, näiteks piparmündi või kohvipuruga. No selle peale ei tuleks ma ise eluilmaski.

Mul on fantaasiaga üldse kehvad lood. Käsu peale nalja kah teha ei oska. Malevas olin igavene lõuapoolik ja taidleja, aga kokkutulekul läks kogu kamp mingile spordivõistlusele ja jättis mind kui lõuapoolikut ja taidlejat seinalehte tegema. Ja ma olin täiesti hullumas! No ausalt. Umbes samaväärne ahastus valdas mind siis, kui pidime kooliansambliga konkursil esitama, maitea, seitsmehäälset seadet "Läbi saju", mille üks koht mul alati totaalselt peesse läks. Sest ma lihtsalt ei suutnud läbi kakofoonia oma häält kuulda. Tollal kaalusin täiesti ausalt auto alla viskumist, et mõni jäse kipsi saada ja konkursist pääseda.

Aga Poppy pood oli äärmiselt armas. Hakkasin virisema, et tahan kah jaapanipärast tualettlauda ja kummutit. Kuid iga vähegi mõistlik inimene sikerdaks need kirsiõied oma mustale kummutile (mis mul täiesti olemas on) ise peale. Mõistlik inimene telliks nari ilmselt mõne puutöömehe käest ja kleebiks sinna abstrükke (ma pole elu sees seda sõna kirjutanud, jee!) peale. Puust ridikülide ostja seevastu jätkab oma jaburat joont. Oli ju vaja veel ka vanalinna kooli kaltsumüügist mingid napakad kollased Dieselid kotti toppida. Viie krooni eest. Ikkagi elu esimesed Dieselid. Aga Nikkolo poes nähtud juuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuumalik türkiissinine suvekübar jäi ikkagi Nikkolo poodi. Algab säästurežiim. Säästumarket, säästumunad ja säästupirnid.

Kas keegi peale minu kah väiksena kartis, kui raadiost öeldi, et algab 28. energiatarbimisrežiim? Ma käisin õhtupoole koolis, kükitasin hommikul kodus ja mõtlesin õudusega, et mida ma küll tegema pean.

Vait nüüd. Huvitav, kell kuus õhtul olin omadega täiesti läbi, jube uni ja eilse pummelungi jääknähud. Nüüd virge nagu ... viss.

Ärge laske end vihmast heidutada ning minge lastega vanalinnapäevadele meisterdama. Vene tänavale näiteks. Mirr maalis mitu puust õnnitlusraamatut, ma ise kah söandasin pintsli haarata ja tulemus tuli täiesti usutav. Paberitöökojas pidime täna piirduma vaid ühe märkmikuga, aga lubasime homme tagasi minna. Tahaks ise paberit teha.

Kih-kih-kih, pup-pup-pup! Nargen Opera Elmar Seljanka pilguga (allikas: EE moelisa Mimi)

15.-22. juuni
Kell kaheksa õhtul hakkab Naissaarel laulma Nargen Opera koor "Eesti naiste laule". Selle ilu taga on kokku saanud Veljo Tormis (muusika), Tõnu Kaljuste (tõlgendus), Peeter Jalakas (lavastus), Reet Aus (riided), Merike Estna (kineetilised asjandused), Anu Konze (grimm), Dr Hauschka (looduskosmeetika) ja Omari (küüned).

Kes naljast aru ei saanud, siis vihje siin.

Tänasel päevaune-eelsel soovikontserdil nõuti minult karvalaulu ja haualaulu.

Värsket kurki sööb Mii põhimõtteliselt koos kilega. Kilega sõi ta ka seepi, mis ehk on parem variant kui paljalt. Nojah, kes käskis laadalt rabarbrilõhnalist seepi osta ja laokile jätta.