Vahel on nii, et mõni laul on hirmus kallis, aga siis unustad ta sajaks aastaks ära. Ja kui ta siis puhtkogemata välja tuleb, täiesti juhuslikust kohast, siis.

Now westlin winds.

Johansonidega on mul nii, et ... Enamikule plikapõlve iidolitele olen selja pööranud, nad ärritavad mind lõpmata, kõik need saatpalud ja inboilid ja söödid ja tätted. Ja Johansonide kontsertidel ei käinud ma igaks juhuks aastaid. Et mitte pettuda. Aga siis paar aastat tagasi Viljandis käisin ja olin rahul. Sest oli nii palju uut ja teistsugust. Ja vanal oli mingi taust ja iroonia ja õhk juures.

Ei viitsigi täna lõmpsida.