Ma muidugi jälle ei tea, mis see on, aga see meeldib mulle. Siitkaudu leidsin. Ja midagi matemaatilist. Siitkaudu. (No kus kurat ma täna kolistanud olen.)

Aga üldiselt on ikka jälle nii, et lähed loomaaeda ja siis poodi omaarust selleks, et osta kaks karpi koorejuustu (see on Tarmo sõna, mis varem tähistas Merevaigu-laadseid olluseid, aga nüüd juba kreembonžuure ja kõike muud säherdust) - ja naased poest suuremas koguses ürdiseemnete, paari lakk-kingade (no see NS King on mu lemmikpood - mullu samal ajal saime sealt lisaks meestesandaalidele täiesti ilma rahata punased tossud mulle ja heleroosad supermaitsetute kivikestega sandaalid preili Mirrile) , padja ja 350kroonise toiduarvega. Ja koorejuust? Hee, vat selle koorejuustuga läks stiilis "jupp kõige paremat suitsuvorsti".

Mirril on kuueselt täielik fammfataali maitse juba. Tormas kingapoes hoobilt mustade seksikate lakk-rihmikute juurde ja hakkas neid tahtma. Ja kuna poes oli kampaania "50 prossa off", siis maksid need hurmavad libamanoolod (kirjutasin kõigepealt muidugi limamanoolod, fuhh, pipart sinnasamusessegi) täpselt 74 krooni. Ja said ostetud.

VÄGA õnnestunud päev. Mii nägi loomaaia alguses nii palju kakke ja öökulle, et hõiskas lõpuks hüljeste basseini juures: "Näe, öökull ujub!" Ja küülikud olid ikka NII nunnarid. Ja jah, loomulikult, kitsejunnikove pidas tütarlaps šokolaadikommideks nagu mu kadunud onu Rix oma lapsepõlves.