Kaks muusikalist ahaa-elamust paarist viimasest päevast. "El tango de Roxanne" "Külmetava kunstniku portreest" (olin täiesti unustanud, et "Moulin Rouge'is" säärane võimas tangu oli) ning kreisi džässiplaat, mida kuuldes Viru tänava Apollo kohvikus kohe baaridaami peetima hakkasin, et kas tõesti Björk ja mis pagana pärast ma sellest midagi kuulnud pole. Ilmnes, et plaadi nimi on "Gling-glo". Tšikk küll ütles, et paari aasta tagune, aga see pani mind imestama ja nüüd tuvastasin, et ikkagi pre-"Debut" ja lausa aastast 1990. Vat siis. Hädasti oleks vaja.

Ja veel: käsitööhuvilised ja muidu kunstisõbrad võiksid minna tarbekunstimuuseumi näitusele "Lööb nõelu". Kihvt. Tikanditega sinel ajas mu nii täkku täis, et mind täitis püha veendumus oma võimetes samasugused lilled omaenese hallile mantlile nõeluda. Veelgi vaimukamad olid muidugi romantilise punase tikandiga pesukaitsed stiilis "Okasroosike". Ja apelsinikoorest kleidid.

Jupp näitust on ka tervishoiumuuseumis, kus ma polnud koolist saadik käinud ja mille ülakorrusele ma nüüd kangelaslikult ronisin. Tavaekspositsiooni eirasin, aga ei suutnud käes kaalumata jätta seitsmekilost rihmadega rasedakõhtu, mille igaüks endale peale köita saab. No küll me oleme ikka tublid! (Miina kaalus muuseas 4700 kopikatega).