Heeelp! Mirjam tahab kärbest kodustada! Käisime Tartus sõprade pool, kelle tütar pidas augustatud kaanega klaaspurgi seest kärbest. Et linnukesel õdusam oleks, oli talle lisaks suhkru- ja veetopsile seltsiks pandud ka täring. Niiöelda intellektuaalseks meelelahutuseks. Mirr hakkas pulmajärgsel hommikul painama, et talle on kah kärbest vaja - veel parem, kärbseema koos pisikese kärblasega. Et ta paneks kärbsele juua ja süüa ja mõne armsa mänguasjakese, näiteks lauamängu nupu. "Aga, emme, mida kärbes sööb?" - "SITTA!" ei saanud ma jätta ebapedagoogiliselt ruigamata.

Lootsin, et teema on juba unustuse hõlma vajunud. Tühjagi. Täna hommikul algasid uued läbirääkimised avanguga: "Emme, miks meil toas ühtegi kärbest pole? Miks nad aknast sisse ei lenda?"

PS Veelgi koledamal teemal: naine, kes aasta otsa ei šopanud! Siin.