Siesta my ass. Mõtlesin, et lasen koos Miiga silma looja - ikkagi esimene n-ö puhkusepäev, kuigi natuke halturtsi ja paar tööpudinat veel teha -, aga jube rõve oli ärgates olla. Ma nüüd üldse ei imesta, miks Mii oma päevaunelt säherduse jubeda virinaga tuleb. Täielik pohmell.

Aga muidu rokib. Tänaseks sünnipäevakutse kalakasvandusse, homme Haapsalu trett Laitse mõisa, Laikmaa muuseumi, Anni Arro kohviku ja "Kuningas Ubuga" (kultuur ilma kulinaarsete elamusteta - ilmvõimatu!). Pluss geniaalne mõte, kuidas vältida lühikeste pükste kandmist. No ei ole enam selles eas ja selles kintsus. Aga palav on ju, eks. Andres Aagi seelikuga autos kobrutada oleks ilmselge piin. Ka vanainimese sinine säär tahab õhku saada. Ergo - meenus üks must trikotaažist seelik, mida võiks ju serveerida ülisensuaalse tuubkleidina, kui sinna kaunis rätik vööks siduda. Milline valikuvabadus: rinde alla (ampiir!), piha ümber (ma armastasin jaapanlannat!) või lausa ... uuh! ... puusale (need puusad teevad NII!).

No teoreetiliselt vähemalt.

Õnneks meenus ka paar naiselikumat toppi, mida võiks lühikeste pükstega paaritada, et mitte välja näha nagu skautmaster.

Suvi!