Emaisaleevikese ahvijutt meenutas mulle Mirri ja Tarmo dialoogi, kui Mirr oli kaks ja pool.

"Kas sa oled issi või issu?"
"Ma võin olla mõlemad, kui sa tahad."
"Aga kas sa oled uss ka? Kui sa tahad, võid olla ahvike."


Eeh, hakkasin nüüd meie vana lapsepäevikut lehitsema. Umbes samast ajast oli pärit säärane dialoog issiga. Mirjam andis Tarmole väikese plastmasspurgikese ja ütles: "See on punkki. See on hea ja magus, šokolaadiga."
Tarmo: "Kas seda saab ise teha?"
"Ei."
"Aga kus seda tehakse, kas tehases?"
"Ei. Pruksis."

Mirr tegi papa juures võimsa kaki.
Papa: "Kas pissu ka tuleb?"
"Ei, pissul on täna vaba päev."

Laulame hästi unise Mirriga voodis Pipi laulu (ta on umbes kahene). Mina: "Kas te teate, kuivõrd priimad on ta kroon ja on ta tiivad."
Mirr: "Kiimad!"
"Ei ole kiimad, tiivad!"
Mirr: "Kiimad! Piimad! Rattad! Auto!" Ja siis jäi selle rattajutu üle lagistama. Ja siis kostis pimedast magamistoast tükk aega:
"Külmakapp! Külmakapp! Külmakapp!" Mis lõpuks moondus "külmalambiks".

Kahene Mirr kuulab Kuku raadiost "Vox Populit", kus parajasti patrab telefoni otsas keegi vanamees. "Klouni-onu räägib!"

Piss ei tule. Mirr on ka juba nõus, et praegu ei tule. "Praegu magab piss. Tekk peal. Natuke padja ka. Magab oma notsuga."

A mina jällegi avastasin esmaspäeval, et mul on järel veel kaks nädalat puhkust, mitte üks. Ahaa! Viimased päevad on kulunud sõprade suvilas molutades. Ja kui mulle toodi Austraaliast kingiks Shirazis leotatud rosinatega šoks, ütlesin lastele, et see on napsiga - oli tõesti, 0,25% alkot! -, ja kukkusin õhtul raamatu kõrvale nakitsema. Jumalik! Kohemaid tuleb ära süüa, bestbifoor on juba novembris ju!