Piinlik lugu, et uudis Simply Redi esinemisest Saku Suurhallis tekitas minus esimest korda mõtte, et võiks vaatama minna. Vanade heade aegade ja hittide mälestuseks. "Fairgroundi" refrään mõjub ikka veel ekstaatiliselt. Ma täitsa kujutan ette, kuidas ma seda keksides kaasa laulaksin. "Starsi" ka. Ev'ry time we say goodbye ... Oeh, heldus, plaan hakkab kuju võtma. Kuigi Mick Hucknallist on vahelpeal saanud natuke naeruväärne vana romeo.

Muidu ma välismaa bändide gastrollidel ei käi. Isegi Stingi ei tahtnud vaatama minna, kuigi ta mulle ju täitsa meeldib. Vahel mõtlen, et kes suudaks mind kodust välja meelitada. Björk. Tom Waits (teda käisin Rootsis vaatamas ja siia ei tule ta ilmselt kunagi). Madonna, lihtsalt seepärast, et ta on nii SUUR. No George Michael järsku ka - kuna ma olin temasse plikana armunud.

Kimmo Pohjoneni esimesest kontserdist Jazzkaarel ei saa ikka miski megam olla. Võinuks vist olla Ismo Alanko Rakveres, aga teda, alas, ma kuulama ei pääsenud. No Björk rokiks mind muidugi täiega. Aga tema puudumisel tuleb leppida Simply Rediga. Hm. Ma tean vähemalt üht inimest, kes mind nüüd mõnitama hakkab.

P.S. Nüüd muidugi meenus mulle kogu oma jaburuses David Brenti "If You Don't Know Me By Now" seriaalist "Kontor".