Need kommid mind veel tapavad. Reaalsed, magusad kommid, mitte virtuaalsed - kuigi ka need võivad vahel oi kui magusad olla. Lihtsalt iska käis meil Moskvas ja tõi suure kotitäie põnevaid komme. Mu praegune lemmik on halvaakomm, hambavahed seda ikka veel täis, hea noukida. Tuula präänikut tõi ka, liiga vähe, nagu selgus. Mitu tahvlit šoksi. Ja fotograafi soovitusel oma eidele hotelli vannimütsi, mis võeti rõõmuga vastu. Just ükspäe värvisin üle pika aja juukseid ja nentisin, et vana vannimüts on jube juust, peaks uue soetama. Ja voila, olemas. Meestel on ilusate asjade peale silma!

Muidu olen ma ikka täielik salašokohoolik. Terve elamine on pisikesi kommipesi täis sokutatud, et hea võtta, kui lapsed ei näe. Köögikapis on üks pesa. Ja suures toas ofitsiaalsel maiuseriiulil ka. Õnneks osutus eilne jäätis - suomalainen ja kondenspiimaga - väheütlevaks. Täielik kergendus. Kohvijäätis seevastu oli veelgi parem kui esimesel korral ... Ma mõtlesin võtta põhimõtteks osta vaid pappkarbis jäätist. Need kirevase plastkarbid ja ämbrid on üks igavene tüütus, raiskamisest rääkimata. Ingman (või oli see Valio?) tänatud, et kohvijäätis on pappkarbis.