Leevikese ema algatatud diskussioon pesemise teemadel (põhiline arutlemine käib kommentaarides) tuletas mulle meelde üht artiklit, mida olin hiljuti lugenud. Juuste pesemisest ja üleüldse pesemisest. Seal väidetakse, et kui juuksed ka tõesti suudavad omaenese jõul puhtaks saada, nagu mõned väidavad, siis nullib selle tulemuse keskkonna räpasus.

Ise kadestan Mirri, kelle poolde selga juukseid võib vabalt pesta korra kuus. Nagu meil nüüd juhtus, sest ta oli alailma haige ja minu ema koolkond keelab nohusel-köhasel inimesel juukseid pesta. (Kui olen haige, aga võileib on peas ja rikub tuju, pesen salaja kähku-kähku ära.) Aga pesemise teema on meil endiselt aktuell, sest Mirr on teist nädalat mingi salapärase kõhutõvega kodus. Ja mina muudkui kasin ja kasin. Ravin kah jõudumööda, juba on antibiots mängus.

Eile leidsin kapist kaks Body Shopi vannikuulikest. Selle tagajärjel oli vann nii libe, et oleksin äärepealt kolinal peakat pannud.

Aga täna on elekter kodus ära! Ja mina olen tööl, hurraa! (Need, kes siin päevast päeva rügavad, peavad mind muidugi ogaraks.) Ostsin Novellist kohvi ja pirukaid kaasa ning olin säärases vasikavaimustuses, et unustasin esimese kuumaga kohvi letile.