"Kolakat saate, mitte pärnaõieteed!" Mul on hea meel, et issi on kah õhtuse kammaijaa pärast endast väljas. Ise olen esimest korda taandunud kööki ja teen nägu, et tõlgin raamatut. Ja issi, kes tavaliselt istub, kõrvaklapid peas, suures arvutis ja laseb mul nende kahe väikese jubeda noormoori kambri vahet joosta, peab ise kaost likvideerima.

Olgu öeldud, et pärnaõieteed ei joo siin majas mitte keegi, käkkidest rääkimata. Eile õhtul nõudsid nad maksavorsti, mida samuti siin ei kohta. Täna tuldi vahepeal tagatoast mingi kuradi keeduvorstijutuga. Sisistasin köögist tigedalt, et tulemas ei ole ei keedu-, ei suitsu-, ei maksa- ega mingit muud vorsti, kui üldse midagi, siis ainult kolakat. Kord on kellelgi kakahäda, siis kurdab keegi punetust teatavas regioonis või ületamatut igatsust emme musi järele. A no kui emme on käinud juba n korda musisid jagamas, tekke peale panemas ja anumas, et kõik teised emmed võivad nüüd ajakirja lugeda, aga näe, teie emme hakkas paksu raamatut tõlkima, halastage, mise-fucking-reeeeeeere, siis ...

"Ei lähe pissule!" röögatab nüüd issi nooremale sitavankale, kes seab end juba vähemalt kolmandat korda poti peale. Ei, sõna "sitavanka" vihjab teoreetiliselt mingilegi produktsioonile, a no sittagi. Saundträkk meenutab seatappu. Saaks köögiukse lukku panna, oleks jube mõnna! Või järsku saaks esikukappi endale mingi pesa teha? Punetagu või munetagu, mina välja ei tuleks!