Versace-reostus osutus palju hullemaks, kui algul tundus. Sellele järeldusele jõudsin nagu Eesti valitsus liiga hilja - kui Versace-sai ja Versace-juust juba suus. Ka siis ei suutnud ma reostuslaiku küllalt kiiresti tuvastada ning toimetasin seal peal nii mõnedki toimetamised. Köögilaud. Mis lehkas ikka mitu päeva, kuigi olin seda viinaga nühkinud. Mirri kätt, kuhu ta oli suure sortsu lasknud, nühkisin kah.

Eile öösel kell veerand üks avastasin jälle nördinult, et olen Miina kõrval ära kustunud, ja kobisin siis ööriietesse ja kotile tagasi. Ma nii kohutavalt ootan seda aega, kui mõlemad memmed on tudus. Ja kui ma siis kogemata magama jään, olen kurb, sest pärast öist virgumist minust enam elulooma ei saa. Aga seda juhtub viimasel ajal iga päev. Eilne otsus tagasi magama kobida osutus äärmiselt targaks, sest maadam Mii nõudis kell viis hommikul diffi ja kui ma seda vahelduseks ei and, siis jäigi ta üles. Ja veerand seitse tuias mu tuppa õnnetu Mirr ja ütles, et tal on paha. Oligi haige.

Õhtupoolikul seevastu, kui olime kõik virgutava päevaune teinud - isegi mina, kes ma viimasel ajal enam päeval magada ei oska -, naases tudengisand Tartust ja päästis mu siis paariks tunniks minema. Kabrutasin Kristiinesse, kust naasin, nentides: kombinetu. Jube huvitav. Mul tekib juba täiesti hasart tõestada, et meie kaubandusvõrgus puuduvad kombineed. Ae-ae, eided, kust neid kombineid saab? Iz tumbotški?