uus aadress: kodutriibik.wordpress.com

Thursday, March 16, 2006

Kas tõesti, kas tõesti, kas tõesti, kas tõesti seisab mul ees kombinee ostmine? Kohutav. Kombinee on mu silmis ühel pulgal villaste peaaegu-põlvini silmkoepükstega, mis tuli talvisel ajal seeliku alla panna. Jeesus, nüüd mulle meenub, et esimene paar häbipükse oli peenevöödiline ja all oli kelmikas pits. Teine paar, mis võib veel kuskil alles olla, oli lausa punane nagu valgusfoor. Ükskord unustasin need esimesed ruudulise kooliseeliku alla ja tagumine seelikuserv jäi kogemata püksimiidri vahele, nii et kogu see ilu oli ilmarahvale näha.

Kombinee. Kombinee seostub samuti vene ajaga ja inetuse ja häbiga. Ema oli ühe enda ülekerekombinee pooleks lõiganud ja alumisest poolest mulle alusseeliku teinud. Värvis selle värskenduseks oranžikaks, aga värv kukkus laiguline välja. Siis oli mul veel kaks musta kombineed. Üks neist päris seksikas, aga kuna see kuulus kunagi vist lausa vanaemale, siis oli ajahammas oma töö teinud ning pits kippus lahti hargnema. Aga selle poolde kintsu ulatuva riidetükiga sai kunagi isegi võrgutusvõimlemist tehtud. Paraku oli toas natuke jahe ja kui ma olin end võrgutavas poosis vastu ahju soojendanud, tekkis mul raskusi ahjust irdumisega. Kombinee oli kinni jäänud. Naks ja naks, nagu "Kevades".

Millalgi vene aja lõpul ostis ema mulle uue poolkombinee, mis oli keskelt lõhikuga, aga paraku beež. Beež pole aluspesu värvina just kõige seksikam (kuigi sellistes pea läbipaistvates beežides rinnahoidjates ja pükstes on minu meelest oma riivatu võlu). Kuna ka seelikud polnud eriti moes, siis sain selle beeži jubediku kuhugi ära sokutada. Mine tea, ehk on veel voodi all alles.

Nojah, aga nüüd on ju seelikud jälle in. Ja mu natuke naeruväärne lilleseelik roomab mööda sukkpükse naba poole. Kuna mul antistaatikut pole ja eelistan end mitte keemiliselt töödelda, jääb ainsaks võimaluseks kombinee rehabiliteerimise üritus, st uue ja ilusa kombinee ostmine. Uus ja ilus kombinee - kas need mõisted välistavad üksteist? Kuidas meie kaubandusvõrk seelikuajastu kombineevajadust rahuldada oskab? Head lugejad, siinkohal peate ootele jääma.

9 Comments:

  • Villastest pükstest on saatus mind päästnud, aga kombineed mäletan minagi. Valge, ilus pitsiline. Tegelikult ma tahtsin musta, emal oli. Pärast tuli jah poolik ja lõhikuga, aga mulle see millegipärast meeldis, kandsin selle all veel sukahoidjat ja tundsin end kohutavalt täiskasvanuna.

    By Anonymous Anonymous, at 2:22 PM  

  • oh jah, nüüd mulle meenus kah üks ilus kombinee, helesinine, valge-punasekirju pitsiga, mis mul lapsena oli. ma tundsin, et olen sellega nagu printsess. ükskord läksime pärast tööd ja lasteaeda kellelegi külla ja ema pani oma küllaminekuriided argise kombinee peale. olin täiesti šokeeritud olnud: "sa lähed SELLE kombineega külla või?"

    By Blogger triibik, at 2:30 PM  

  • Tsiteerin moekunstnik Reet Ausi: "Minu meelest on üks geniaalne rõivaese ka kombinee, mul on endal mõned kombineed, mida kleidina kannan. Olen teinud ka teistele palju kombineekleite, se on minu meelest üks ilusamaid rõivaesemeid üldse."
    Ja arvatagi, et tema kombineed on hõrgud õhkõhukesed kleidid, mitte nõuka-hõngulised pesutükid, mis meil meeles...

    By Anonymous Anonymous, at 4:06 PM  

  • Ma mäletan oma vähestest varajase nooruse kombinee-kandmistest peamiselt seda, et kombinee, saatanas, oli see, mis mööda sukkpükse naba poole roomas ja antistaatiku järgi kisas...

    By Blogger kalake, at 6:52 PM  

  • Appi! Ma olen nii kade Sinu kombinee ajaloo peale. Mul endal pole midagi vastu panna, kuigi need rõivaesemed mulle kangesti meeldivad. Kuigi nüüd meenub, et vanaema kunagi kinkis mulle roosa ja valge pitsiga kombinee, aga ma kasutasin seda peamiselt öösärgina. Aga praegu on ju kombineed väga in. Seda küll peamiselt üleriietena nagu ts kirjutab:) Mis muidugi ei tähenda, et neid riiete alla panna ei saa. Mõtle kui lahe: paned kohvikus jala üle põlve ja seeliku äärest paljastub väike pitsiriba. Sexy! Nii et gõu-triibik-gõu!!! Jään ootama kombineesaaga jätku.

    By Anonymous Anonymous, at 9:53 PM  

  • naljamehed, kombinee on ju väga ilus asi. kakoi soojad püksid. ei kannata võrrelda.
    osta see ära ja sa ei saa enam päevagi ilma hakkama.

    By Blogger maris, at 12:31 AM  

  • mul analoogne mälestus triangliga: kombinee oli justkui märk daamiks saamisest!

    ja nüüd tuli kombinee isu peale!

    By Blogger Liisapereema, at 9:01 AM  

  • mäletan neid jalgasunnitud sooje pükse, mis ma peale kodust väljumist ranitsasse peitsin ning enne kojuminekut (kui meelest ei läind) jälle jalga tõmbasin.
    a kombineega on veel piinlikumad mälestused, nii kümnekonna aasta eest jalutasin second-hand poest paari dollari eest hangitud hariliku kombineega uljalt mööda Manhattanit ringi, jalas plätud ja peas lätu. Nüüd, vanast peast seda meenutades võtab veidi punastama.

    By Blogger Unknown, at 2:32 PM  

  • ma jälle käisin kaltsukast ostetud öösärgiga ringi. tükk aega käisin ja alles siis mõtlesin välja, et vist on öösärk. nii hea mõnus trikotaaž oli! ainult et mina käisin Tartu peal - mis järsku on ikkagi VEELGI radikaalsem kui New Yorgis kaltsakat mängida ;)

    By Blogger triibik, at 4:33 PM  

Post a Comment

<< Home