Tallinna loomaaiast põgenenud mets- ei- kaljukits oli kindlasti kaevanud tunneli, mille sissekäiku ta varjas palja Bambi plakatiga.

Aga meil oli täna esimene jõulupidu. Oleks pidanud tõsiselt võtma märkust kutsel, et lastega hakkavad lustima päkapikud ja veel mingid tegelased. Sest niipea kui Mirr nägi botaanikaaia palmide vahelt kerkimas saapaviksiga ülelöödud Venno Loosaart, puhkes paanika ja nutt ja esimene tund aega rahunesime piparkooke näsides. Mii oli muidugi sõiduvees, torkis õhupalle, patsutas titasid ja tuias rõõmsalt ringi. Aga kingid saime ikka lõpuks kätte. Ehkki neeger, kes Mirris tekitas ilmselt eluaegse rassismi, üritas mind ja Miid panna tagurpidi "aias sadas saia" ütlema, kahmasin mikri ja esitasin Musamari best of'i kuuluva hiti:

Päkapikubeebi piiluda ei saa, sest aknani ta veel ei ulata.
Päkapikubeebi piiluda ei saa, sest enne suureks kasvama peab ta.

Mirr muidugi kingi järele minna ei julenud, neegri pärast. Ja nii sai Tarmo käe neegriseks.

Aga pärast pidu juhtus kogemata nii, et sattusime McDonald'is nõiaringi. Kui meile esimene kord juustuburgerieine asemel McBaconi einet pakuti, röögatasin tagaistmelt rõõmsalt: SUPER-SIZE ME! Ehkki esimesel ringil jäi McBacon (selle slogan on stiilis "McBacon teeb mind tugevaks") võtmata, siis linna tagasi sõites tekkis tunne, et põlegi nigu miskit hamba alla saanud - ja Paldistki maantee mäkkärist võtsime veel ühe topelteine. Peekoniga.

Mul läks peol täitsa meelest ära, et olen haige. Ja kui pidu läbi, polnudki enam midagi viga.