Ühe silmaga vaatan "Hobulausujat", sest seal on noor Scarlett, teisega vaatan "Down With Love'i", sest see oli enamjaolt jube stiilne, kolmandaga kiikan igatsevalt raamatu poole ja konnasilmaga trükin. Ma nüüd kohe valin raamatu. Ei tohi, ei tohi aega raisata filmide peale, mida oled varem näinud ja mis pole ikka niiiii.

Vahepeal käisin Mii hüüdmise peale magamistoas ja sain hakkama suuremat sorti töövõiduga - pärast katkendeid heliteostest "Põdral maja metsa sees", "Muki on koerake" ja "Trillallaa-trallallaa, meil on lõbus tantsida (Kuidas teeb kanake - kaa-kaa-kaa)" jäi Mii ilma dissidentluseta ja dissertatsioonita ja diskota tuttu. Mida pole vist varem juhtunudki. Sest mis seal salata - magama jääme me ainult minu küljes ja otsas. Mis poleks ju nii hull, kui iga tunni aja tagant üles ei ärgataks ja jälle mind ei tahetaks. Mirr magas selles vanuses (1,2 aastat) ammuilma oma voodis ja ärkas vaid korra, et siis luti peale rahuneda. Aga mina olen ju meil see inimlutt. A vat, kui tublid me täna olime. Oleks ka aeg.

Täna jälle väike segadus sõnadega. Mii vaatab albumist pilti, kus mul on Mirr kõhus ja kõht ise ilus paljas. Ja seletab "papa", "papa". Peame mammaga peenikest naeru. Ja alles tüki aja pärast turgatab mulle, et naba on ju meil "baba" ja vahel ka "papa". Niisiis rääkis Mii nabast.