Pääsesin tunniks ajaks kodunt ära - ja kui tagasi tulin, oli Mii hakanud kõike suudlusega pitseerima. Andis muudkui Mirrile musi, mutsutas mahlakalt niisama õhku ja musitas ka rõngastest torni, kui oli selle valmis ladunud. Muhh! Sealed with a kiss.

Ütlesin, et lähen poodi brokkolit ostma, aga kappasin hoopis elukohajärgsesse kaltsukasse ja sealt edasi sahvrisse. Jätsin sinna õige mitu sinist raha - ökošampooni ja ökonõudepesuvahendi ja ökokemmerguvannipesuvahendi eest. Viimased kaks meeldisid mulle iseäranis, sest kui pudel tühjaks saab, võib tulla sahvrisse rifillima. Ja siis on palju odavam. Pluss see loodussäästlikusmoment, mis mulle istub.

Karistuseks ei saanud ma mingit brokkolit, no kesse käskis Minskisse minna, eks. Võtsin siis külmutatud köögivilja ja suristasin sellest sitakarva püreesupi. Röstsaiakuubikutega käis küll. Mii nõudis juurdegi. Hea isuga laps, rõõm kohe.

Uhh, kell pole veel kümmegi. Kaks tundi puhast mõnu. Kolm varianti: raamat, mõni Vanity Fair armsa Betty kogust või "Vanity Fairi" film, mis mul tänini vaatamata. Milline meeldiv trilemma.