Kuidas Miid enam-vähem hommikuni magama saada? Tuleb enam-vähem hommikuni seltskonnaga kõrvaltoas jaurata. Väga huvitav tähelepanek. Algab läbuajastu!

Aga hommikul kella viieni kestnud läbruntšiku ja tänase siivsa, kuid äärmiselt lõbusa koosviibimise vahepeal jõudsime eile Pärnus käia. Söömas. Romagnas. Itaalia omanikuga itaalia koht Vana-Pärnus Haapsalu maanteel, mis osutus äärmiselt mõnusaks. Pitsa oli nii võimas, et jätsin servad nagu suure U-tähe taldrikule vedelema. Ja itaalia juustu- ja vorstivalikust ärme parem räägimegi.

Kui söögikohast veidi linna poole tulla, avanes jõele täpselt samasugune vaade nagu Tartus. Oma kaarsild on Pärnul ka. Pajud, pardid, paadid ... Ja see oli mulle, kes ma lapsena nii mitu-mitu suve Pärnu rannas olen veetnud, kuidagi täiesti üllatav - Pärnu kui jõelinn. Ja Pärnu jõgi kui Emajõgi. Nii et mu Tartu-nostalgia sai jälle uue hoo sisse ja ma ootan pikipikipikisilmi järgmist nädalavahetust, et saaks vana head sügisest ülikoolilinna nuusutada. Issa ristike, mul on ju isegi ülikooli kohvikus käimata. Kuritegelik. Ebainimlik.