Ehh, sain selle vastiku töö kaelast ära. Bluffisin ja loodetavasti väga mööda ei pannud. Ja mu beisik võileivatort ja beisik küpsisetort said sööjatelt kiita.

(Retseptihimulistele: võileivatordi kihid olid piimaga immutatud ja vahel segu 200 g makraribadest, 4 munast, 300 g majoneesist, karbist küüslaugumaitselisest Creme Bonjourist, peal kaunistuseks 2 muna ja 100 g krevette pluss hakitud rohelist; neli kihti vist tuli kokku, tegelt pidanuks need saiad ruudukujuliselt laduma ja siis küpsetuspaberi abil rulli keerama, aga ma ei julenud. Lörrimineku oht tundus liiga suur.

Küpsisetort käib Selga šokolaadiküpsistest, mis samuti on immutatud piimaga - hea, kui seal on ka sorts viskit või konni või amaretot -, vahele riivitud halvaaga segatud hapukoor, ühele kihile vahelduseks moos, peal sedapuhku kaunistus rosinatest šokolaadis.)

Siin praegu lisati kompliment, et olevat olnud ädvaanst võileivatort, aga pold ühti, ärgu meelitagu. Mahlane ja njämkar oli küll.

Kui Mii oma elu esimest võileivatorti laual nägi, hakkas ta jämeda häälega "mämm-mämm" tegema ja üritas lauale ronida. See lauale ronimine on meil üldse viimaste päevade (või)leivakas. Ei mäleta, et Mirr oleks seda teinud. Aga Mirr polnud nii jõrm mutt kah.

Näitasin Miile ükspäev jõrmi suvemehe pilti. Vaatas seda häbelikult, naeratas ja tegi auto häält. Sest suvemehel, kes kosmosest ämbriga kartuleid käib toomas, oli auto istumise all.