Mind on hästi kerge nutma ajada, aga õnneks on sama kerge mind ka naerma ajada.
Nutma: saan vinguva Mii lõpuks ometi rõdul magama - ja seepeale visatakse neljandalt-viiendalt korruselt müraki alla osa aknaraamist. Ja neid juppe hakkab sealt kolinal edasi tulema. Näis, kui kaua laps magab. Pärast viskamisosale järgneb ju vist puurimine.

Naerma: vanutasin siis lõpuks pesumasinas ära oma salli, venitasin ära ja lõikasin vajalikud jupid küljest. Ja tuligi täpselt samasugune nagu pildil, ainult et punane! Olen vaimustatud, tunnen end tapvalt hea käsitöökunstnikuna ja tagatipuks tuli mulle geniaalne idee, mis järele jäänud punastest nupsudest teha. Nüüd jääb veel küsimus, kas raatsin selle ära kinkida. Raatsin vist ikka, sest see sall on minu meelest just selle kingisaaja moodi.

PS Üritasin spämmivastase kaitse peale panna, nii et kommijatele pikka meelt. Mitte et neid komme nüüd nii kole palju oleks ...

Uhh, ma olen käsitööline! Hakka või uut ajakirja tellima. Annan endale ikka aru, et mul kahjuks pole aega selliste asjadega tegelda. Aga vahelduseks oli jube mõnus. Kahe õhtuga sai sall valmis.

Naerma vol 2: tuli meelde õngitseda pesumasinast ka kolm punast vildipalli, mis prooviks tegin. Nunnarid! Täielikud nunnarid! Üks küll teistest veidi väiksem, aga ikkagi. Hoia alt, Mann!