"Emme, kajakal on hallid plätud!"

Just nimelt. Ja kui Mirr oli veel pisike, ei saanud me tükk aega aru, miks ta kajakaid tipsideks nimetab. Siis äkki koitis, et need musta näoga naerukajakad on tõesti teletups Dipsy moodi.

Aga maja ümbruses elavad küll täielikud jubedikud. Suured nagu haned ja röögivad hirmuäratava häälega. Eriti just kell viis hommikul või siis, kui ma rõdul Miid magama üritan panna.

Rõdul näeb toredaid asju. Ükspäev üritas üks tädike kojamuti kõrvitsakarva krantsile lutsukommi anda. Koer limpsas korraks ja lasi maha kukkuda. Tädike tükk aega üritas, aga tulutult. Siis pakkis kommi paberi sisse tagasi ja pani kotti.

Eile lasid ühed poisid oma koeral liumäe trepist üles minna ja siis alla lasta. Koer tegi kõik puiklemata kaasa.

Vahepeal elasid meie majas kass, kes oskas liumäest üles minna, ja koer, kes oskas alla minna. Või oli see vastupidi.