Minu nimi on Triibik ja ma valetasin teile. Lisaks sellele, et ma olen shokohoolik, olen ma ka kaltsuhoolik. Sain sellest eriti teravalt aru täna, kui sattusin Endla tänaval mingisse senitundmatusse ilgesse kaltsukasse ja olin sunnitud kaltsus sobramise ajal pealt kuulama müüja juttu sellest, kuidas terve pood oli sita järele haisenud, sest keegi ema oli käinud ringi lapsega, kellel sitt püksis. Ja ema oli sitahaisus süüdistanud poemüüjat. Ja poemüüja kavatses järgmine kord, kui ta seda ema näeb, küsida: "Noh, kas oli sitt püksis?"

Jupi kangast nukuriiete õmblemiseks ostsin Ivo Nikkolo vabrikupoest. Hüvitab see midagi? Kui, siis minimaalselt.

Erilist lohutust ei paku seegi, et ka mu isa on vanas eas kaltsulembiks hakanud. Kaltsulembituks, kui nüüd gender-specific olla.