Pärast järjekordset painavat ööd, mis tundus oi kui pikk, oli Miina-poolne äratus kell kuus hommikul. Kui ma end poole üheksa paiku palavikuhigist leemendades välja lohistasin, et Mirrile patse teha - ta pidi nüüd jälle lasteaeda minema, oh, milline kergendus -, katsusin ta laupa. Soe. Hakkasin hüsteeriliselt kraadiklaasi alla kloppima. Ja kloppisin katki. Nii et Mirr on kodus ja nad söövad Miinaga teineteise ja üheskoos minu närve. Ja ma ei teagi, on tal palavik või ei. Kui on, siis on see tal umbes kolme nädala jooksul kolmas kord haigeks jääda. #¤#¤%#&¤%/¤%&/