Jabur lugu. Vist juba enne, kui Mirr haigeks jäi, oli lasteaias kuulutus: liliputtide tsirkus. Ignoreerisin seda, sest andke andeks, meie pere sellistes kohtades ei käi. Ei käi tsirkuses üldse ja liliputtide omas iseäranis mitte, kuigi ma annan endale aru, et liliputte ei sunni keegi seda tegema ja mida rohkem publikut, seda parem neile. Aga ikkagi. Ei ole minu maitse. Habemega naised, liliputtide tsirkused, Kunstkamerad ja transvestiitide sõud ei ole minu rida.

No ja nüüd küsis vanemkasvataja minult: noh, kas Mirjam siis ei tulegi, see on ühiskülastus, bussiga läheme. Ja kui Mirjam ei tule, siis te peate ta koju jätma, sest kõik teised tulevad ja keegi temaga siia ei jää. "Ma teie abikaasale ütlesin, aga tema vaatas mind ega lausunud sõnagi." No ma arvan, et see käis termini "kõnekas vaikus" alla ning väljendas uskumatust, et lastele korraldatakse friiksõu ühiskülastus.

Üritasin siis Mirri nõusse saada, aga tema kukkus karjuma: "Ma ei taha kloune! Ma kardan kloune! Ja see tsirkus on üleüldse IGAV!" Vägisi ma teda saata ei saa. Niisiis tuleb kurikuulsal teisipäeval terve päev piigade kraaklemist kuulata ja veene näppida. Liliputtide pärast. Liliput-klounid on vast natuke vähem hirmuäratavad kui the real thing, aga ikkagi. Tubli stephenkingilik maik on sel asjal man.