Tarmo käitus täna eeskujuliku mehena. Kui ütlesin Keskhaigla naistekliinikusse teed juhatades, et pöörata tuleb enne litsimaja paremale, siis ta ütles: "Kust mina tean, kus see litsimaja on." Ja kui hakkasime autost väljuma ja kõrvalautot piiksutas keegi blond pikkade juustega tšikk, ütles Tarmo, et mingi vanamoor. Õige.

Aga Inale palju-palju õnne esimese jaanuari poisi puhul! Ta oli nii nunnu, et ma ei jõudnud teda ära vahtida. Iseäranis nunnu oli kõrv. Ja piisikesed krimpsus nahaga sõrmed. Nämma.

Kuusk oli meil öko. Prügikasti kõrvalt leidsime jõuluõhtul. Mirriga. Rookisin rontidest puhtaks ja pistsin vaasi. Munad sai kah külge.

Ja jõuluööl kadus mu imekaunis baklažaanililla pesu, mis jõuluvana toonud oli. Täielik jaanika paanika. Terve esimese püha otsisin. Leidsin linasest kotikesest, mille sisse oli pakitud teine jõulukink. Ei olnud päkapikud mu pesu minema tarinud ega selga pannud, ei olnud. Puhh.