Iga kord , kui Tarmo Stiili sirvib, järeldab ta sinna valitud meesisendite, hõrkude klubinoorukite ja ärimeeste põhjal, et tema nendega küll ühte sukku ei kuulu. Täna jõudis ta otsusele, et tema on pigem mõni mööbliese. Näiteks kolhoosiesimehe tugitool, krigisev ja viledaks kulunud, põhja peale löödud pruun kore villane riie ja selja taga krobisev dermatiin. Mina ütlesin ohvrimeelselt, et olen taburet. (Lootes, et see väide kummutatakse.) Tarmo siis pakkus, et ehk olen moekas lamp nagu Kõnnukatel. Pole ma nii moekas ja painduv ühti. Ja puhas ka mitte. Aga päris ilusti oli öeldud.

Oleksin meelsasti türkiissinine india diivanipadi.