Ja järjest paremamaks ja paremamamamaks läheb. Üks siin suvatses rõdul ainult viis minutit magada. 20minutilise kääksutamise peale. Järgneva pooletunnise kääksutamisega (lõbustusvahendid: Stiil ja aed-võõrkapsa söömine harvendamise eesmärgil) läks nutt nii suureks, et halastasin naabritele ja kobisime ära tuppa. Söötmine ei toonud oodatud tulemust. Ühel hetkel, kui Mii hakkas lootusrikkalt seletama "õde-õde-õde" (Mirr oli esimest korda üle mitme kuu üle õue vanavanemate juures) ja tema vähesed juuksed olid kõrva tagant õrnalt turris nagu Ernesaksal, hakkasin nutma. Et nii armas ja samal ajal endast nii kahju. Aga Mii hakkas selle peale naerma ja ma ise ka.

Eks me proovime edasi. Tao endale pähe: vanemahüvitis, vanemahüvitis, see ongi selleks, et sa ilusti vastu peaks ja liiga palju haltuurat ei teeks.