Ei, ma kohe ei saa kirja panemata jätta mu Postimehe lemmiku Kristel Kossaka lauset Vahur Krafti loos: "Minu ees istub looja." Vaene looja oli fotodel nii äraloodud näoga, neilt paistes palgetelt ei tõmmanud tähelepanu eemale isegi boheemlaslikku aktsenti taotlev kirju särk. Ilmselt pole siiski tegu loodiku, vaid lugupeetud, kuid vedelikupeetuses kodanikuga.

Huvitav, netiversioonis seda lauset polnudki.

Jajah, ja õnneks on täitnud Lupetta lubaduse üles riputada selle tapvalt hea rabarbrikoogi retsept, millega ta meid nädalavahetusel kostitas.

Ja kui ma nüüd veidi mõtlema hakkan, siis on mu uus Zara seelik väga Andres Aagi seeliku moodi. Mitte et ma oleks seda kanda saanud, ei, kussa-kussa. No hea paksu sukkpüksiga ehk saaks, siis vast kints ei külmetaks (ma natuke liialdan praegu, aga mis siis), kuid ma ei suuda kunagi unustada ülikooliaegseid piinu vintis sukkpükstega. Kui pikk, kui pikk tundus Ülikooli tänav. Kusjuures keegi tegelikult ju ei märka, mitu vinti sul ümber pahkluu on. Aga tundub, et sellest teab kogu maailm ja naerab mürinal.