Nutt ja hala. Mu supersalajane-täiesti avalik träkker, mis näitas, mitu inimest mind külastab ja kuidas siia satub, on miskipärast umbe jooksnud. Nõnna kena oli vaadata, et ikka käiakse ja ollakse ja tullakse jälle. Ja ei oska ma midagi ette võtta. Ela nigu kotis.
Üritasin ka siia mingi kella susata, et mu vanad silmad ikka ilusti aega näeks. Aga tühja. Ehk kunagi ilmub - kuhugi ridade vahele ...
Ega inimene ikka massina vastu saa.